liigeste jne.) tuberkuloos. Eestis pole veiste tuberkuloosi registreeritud viimasel 20 aastal. Rohkesti esines seda mitmes praeguses SRÜ riigis. Eesti loomaarstidel on tänaseks tekkinud mure, et tuberkuloosihaige inimene võib nakatada tuberkuloosi lehmad, sest tuberkuloosi mükobakter on nakkusohtlik ka veistele. Looduses leidub ja on teadlaste poolt määratud üle saja mükobakteri liigi (M. avium, M. intracellulare, M. scrofulaceum, M. fortuitum, M. kansasii, M. marinum jt.). Loetletud ja veel mõned liigid võivad inimesel põhjustada erinevaid raskesti diagnoositavaid ja halvasti ravile alluvaid haigusi, mis ei levi nakkushaigusena haigelt tervele. Neid haigusi nimetatakse mükobakterioosiks. Ülipika peiteaja ja väga kroonilise kuluga nakkushaigust pidalitõbe põhjustab samasse perekonda kuuluvmycobacterium leprae. Eestis esineb pidalitõbe üksikjuhtudena, seega on nakkusoht olemas.
termostaati. Kalad, keda kasvatati kõrvalolevas kasvanduses, olid 5-10 cm pikkused (ligi 1,5 aasta vanuselt), kui neid kasutati raviks. Erinevalt Kangali kuumavee allikatest, kus kaladel oli toitainete puudus kõrgete temperatuuride tõttu, söödeti kaladele müügilolevat toitu (TetraMin®, Tetra GmbH, Melle, Saksamaa). Veeproove testiti igakuiselt Legionella liikide ja Pseudomonas aeruginosa vastu. Kalade puhul uuriti Aeromonas hydrophila, Aeromonas sobria, Aeromonas caviae, Mycobacterium marinum ja Mycobacterium piscium, et vältida mis tahes riske võimalike zoonootiliste(sõnaseletustesse kindlasti!) nakkuste suhtes. Kuna kaladele anti ainult müügilolevat kalasööta siis Diphyllobothrium latum (kalade paeluss) nakatumise riski võis välistada, kuna puudub vaheperemees. Iga patsient kasutas kindlat vanni 3-nädalase ravi jooksul ja ükski patsienti ei kasutanud teise vanni kogu perioodi jooksul. Pärast 3-nädalast ravi desinfinseeriti igat vanni koos tehnilise
annaabi.ee 
