Peafassad on kolmnurkse frontooniga ja kuue neljatahulise korintose kapiteelidega sammastega. Uusehitusel kasutati osaliselt ära eelmistest hoonetest säilinud tugiseinu. Sisemise templiviilu nurkades asuva Tallinna ainsad akroteerid. Laevastiku heroilisust jutustavad räästa all paiknevad Eesti skulptorite reljeefid ,,Odessa" (E. Roos, A. Vomm), ,,Sinope" (E. Haggi), ,,Madrus vahil" (E. Taniloo) ja teised. Hoone sammaste ja kipsdekooriga küllastatud interjööre hivad koopiad vene marinistide ja batalistide maalidest, admiralide kipsportreed, malmlühtrid, trümoopeeglid ja punane samet. Lae- ja seinavalgustid toodi Moskvast, mille analoogid paigaldati Moskva metroos rajatavatesse uutesse jaamadesse. Hoones on säilinud suur sõjamarinistliku teemaline maali- ja skulptuurikogu koopiates ning saalis sõjalaevastiku temaatiline lae ümarplafoon-maal. Sõjajärgsetel aastatel oli Tallinna Ohvitseride Maja üks esinduslikemaid hooneid linnas. Selles
ja sain lühidalt järgmise vastuse: 1.Tegemist ei ole admiral Nelsonit kujutatud käilakujuga,käilakujuks on meremehe ,madruse kuju. 2.Käilakuju leiti Soome majandustsooni (mitte territoriaal) vetest 3. Arvatav hukkunud laev asub 70 meetri sügavusel ja tegemist võib olla Hollandi tüüpi väikese kaubalaevaga (Jackt tüüpi laev) Põhiliselt esindavad merekultuuri meremeeste folkloor (hõlmab ka meremeeste uskumused), meremeeste loodud laulud (merelaulud), marinistide teosed, meresaadustest valmistatud suveniirid, meremeeste prestiiži- või tarbeesemete (nt. meremehekast) kunstiline töötlus, kõnepruuk, riietus (meremehe riietus), joogi- ja söögitavad. Merekultuuri valdkonda kuuluvad ka meretavad (nt. merematus) ja mererituaalid ning veesõidukite arhitektuur, rannaasutuste eripära, supelrandade kujundus ja sadamalinnade mererajatised ning elulaad. Eestis on vanema merekultuuri näiteid – sadamaehitisi, meremeeste maju, kirikute sisustust,
annaabi.ee 
