Endisaegse Marsi rõnga jäänukid? Phobos Kujult kui lömmilöödud kurk Keskmine läbimõõt 22 km Satelliidi tihedus 2,1 g/cm³ Orbiidi raadius vaid 9370 km Marsi ööpäeva jooksul jõuab Phobos teha kolm tiiru ümber planeedi Tõuseb läänest, loojub itta Deimos Orbiidi raadius 23000 km Ühe täistiiru tegemiseks ümber Marsi kulub 30 h 17 min ja 55 sek Keskmine läbimõõt vaid 13 km Marsi uurimine Mariner4 (1965) Mariner6 (1969) Mariner7 (1969) Mariner9 (1972) Viking1 (1976) Viking2 (1976) Pathfinder (1997) Mars Global Surveyor (1997) Mariner4 edastas Maale üle 20 foto Mariner6 ja Mariner7 201 fotot Mariner9 üle 7300 foto Parim missioon Vikingite poolt 4. juuli 1997 Pathfinder teadlaste poolt tehti enneolematuid samme Mars Global Surveyor hakkas Marssi kaardistama märtsis 1999 Mars Global Surveyor Vaade Marsi pinnale maandurilt
vesi, magnetväli Sagedased maavärinad Maa Maa 3 5 365, 26d keskm. Temp 15kraadi Kuu Marss 4 7 687d CO2, N2, Ar, O, veeaur Pooluste prk-a katab Phobos Mariner4 Läbimõõt 6750km Keskm.temp. 50Kraadi süsihappelume kiht Deimos (1965 Pilt pinnast) Väga hõre, kraatrine pind Enamik punakas kivi- kõrb, tih= 3,959
Marss asub Päikesest 1,5x kaugemal kui Maa Marss saab päikeselt 2x vähem soojust kui Maa Marsil on kaks kaaslast erinevalt Maast- üks kaaslane Kuu Marsil ei ole globaalset magnetvälja Suuruselt jääb Maale alla ligi 2x Rõhk Marsil on ligi 150x väiksem kui Maal Ekspeditsioonid Marsil Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis. Ekspeditsiooni eesmärk on leida märke kunagisest elust. Mariner4 (1965); Mariner6 (1969); Mariner7 (1969); Mariner9 (1972); Viking1 (1976); Viking2 (1976); Pathfinder (1997); Mars Global Surveyor (1997) Phobos ja Deimos Deimos on väiksem ja välimine Marsi kahest kuust, väikseim teadaolev kuu Päikesesüsteemis. Phobos on suurem ja sisemini. Phobos on oma planeedile lähemal kui ükski teine kuu Päikesesüsteemis, samuti on ta üks väiksematest kuudest. Deimos ja Phobos on loodud
Negatiivse tulemuse andsid ka Marsile laskunud kosmoseaparaatide teostatud bioloogilised testid. Aga unistused ei sure ja lähedase naabrina on Marss jätkuvalt kosmoselendude tähtsaimaks sihtmärgiks. Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis. Ekspeditsioonide põhieesmärk on olnud kahtlemata leida märke kunagisest elust. Ligi nelikümmend aastat on teda uuritud (proovitud uurida), kuid kahekümnest retkest on korda läinud vaid kaheksa: Mariner4 (1965); Mariner6 (1969); Mariner7 (1969); Mariner9 (1972); Viking1 (1976); Viking2 (1976); Pathfinder (1997); Mars Global Surveyor (1997). Venemaa kaheksa Marsi uurimise projekti on kõik edutud olnud, samal ajal kui USAl on kaheksa projekti õnnestunud ja neli on olnud edutud. Esimese eduka lennu Marsi juurde tegi Mariner4. Ta edastas Maale üle 20 foto, mis kummutasid ümber faktid, et Marsil on kanalite süsteem ja taimestik. 1976
annaabi.ee 
