loodusetundja, kes armastab ja kaitseb loodust. Harri Jõgisalul on asjatundlikku silma looduse nägemiseks ning sulge kirjutamiseks. Süvitsi minek loodustunnetuses väljendub pea igas tema raamatus. Uurimistöös kasutatud allikad pärinevad Internetist, loetud raamatutest, artiklitest ja vestlusest Harri Jõgisaluga, mis toimus 23. 11. 2009. Kuna kirjaniku elu ja loomingu kohta on väga palju materjali ning ta on avaldanud ka oma mälestusteraamatuid (,,Grand Marinast Kadriorgu'' ja ,,Valel poolel''), siis suureks väljakutseks osutus materjali sorteerimine (kõik tundus väga oluline olevat ja väga raske oli midagi välja jätta). Seepärast püüangi uurimuses tutvustada Harri Jõgisalu loomingut ja selle seost lapsepõlvega. Kes aga soovib Harri Jõgisalust rohkem teada saada, sellele soovitan lugeda tema raamatuid, sest olles tutvunud lähemalt Harri Jõgisalu kirjutatud teoste ja
mandoliinid on need. Refr. Ei iial mandoliinid ... Marina Marina, Marina, Marina, sa päikese endaga tood. Marina, Marina, Marina, kuid valgus ka varjusid loob. Refr. Kui sind koju saadan iga kord ma loodan, ühtainsat sõna ootan, mis jäädavalt seoks meid. Aga näib, et sulle meeldib vaba olla. Miks muidu vastad mulle sa ikka: ei, ei, ei! Kas tõesti te ei tunne veel Marinat, ei teagi, kuidas ta mu südant piinab? Kõik näevad und, kuid mul on uni läinud - Marinast ma mõtlema pean. Refr. Kui sind koju saadan ... Ta juuksed on nii säravad ja pruunid, kui soe ja sume suveõhtu juunis ja kui ta mulle korraks otsa vaatab, on selleks korraks tuju jälle hea. Refr. Kui sind koju saadan ... Marina, Marina, Marina, sa päikese endaga tood. 17 Marina, Marina, Marina, kuid valgus ka varjusid loob. Merepidu Virve Köster / Virve Köster Valged kajakad kisavad rannal punapäikese loojangu eel.