Mari keelest ja selle olukorrast Neit-Eerik Nestor 23.05.2017 Teemad • Mari keelest • Mari keele olukord täna • Sarnasus eesti keelega • Mida saame eestlastena (või väikerahvana) õppida mari keele loost? Mari keel • Kõnelejaid umbes 300 000 (aastal 2002 umbes 500 000) • Mari Eli vabariigi riigikeel aga ametliku asjaajamise keeleks vene keel • Mäemari, niidumari ja palju murrakuid • Marikeelne teater, koolid. ajalehed, raadiosaated • Sõna ,,mari” tähendab ,,meest” või ,,inimest” Mari keele seisund • Kakskeelsuse tasakaalutus • Linnastumine > venestumine • Toorlaenud vene keelest • Riikliku tähelepanu ja hooleta; kõnelejate passiivsus • Stalini-aegsed repressioonid jätsid lünga kultuuri arengusse • Marikeelne kõrgharidus peaaegu olematu • Probleeme marikeelsete teoste avaldamisega (1990 - 72 teost, 1999 - 8 teost, 2014 - 49 teost)
Eesti Mari Selts sündis 1990. aastal. See tekkis sellest, et inimesi lähendasid isiklikud sidemed, mari keeles ik pu, ik vür üks puu, üks veri. Eestlane saab marist paremini aru kui venelasest, ja vastupidi. 5.12.12 10 Mari keelt räägivad peamiselt madalama haridusega marid. Kuna marikeelne haridus on võimatu, siis teeb venekeelne haridus paljudest maridest keeleliselt venelased. Samas kohtab mari keelt erinevalt enamikust Venemaa soome-ugri keeltest ka rahvusooperis ja humanitaarteadustes, ilmuvad marikeelsed ajalehed, ajakirjad, luulekogud. 5.12.12 11 Mõned kuulsamad mari kirjanikud:
Eesti Mari Selts sündis 1990. aastal. See tekkis sellest, et inimesi lähendasid isiklikud sidemed, mari keeles ik pu, ik vür üks puu, üks veri. Eestlane saab marist paremini aru kui venelasest, ja vastupidi. 16.10.13 10 Mari keelt räägivad peamiselt madalama haridusega marid. Kuna marikeelne haridus on võimatu, siis teeb venekeelne haridus paljudest maridest keeleliselt venelased. Samas kohtab mari keelt erinevalt enamikust Venemaa soome-ugri keeltest ka rahvusooperis ja humanitaarteadustes, ilmuvad marikeelsed ajalehed, ajakirjad, luulekogud. 16.10.13 11 Mõned kuulsamad mari kirjanikud:
udmurtidel jäi maridega võrreldes veidi vajaka. Kultuur ja keel tänapäeval Marimaal on siiski käimas jätkuv venestumine, mistõttu õpetatakse näiteks mari koolides mari keelt teise võõrkeelena ning õppekeel on vene keel. See ei aita keele ja kultuuri säilitamisele just eriliselt kaasa. Vikerraadio saates „Huvitaja“ rääkis Aleksei Aleksejev, marilane, et mari keelt õpetatakse koolides täpselt kaks tundi nädalas ning marikeelne televisioon on eetris vaid 30. minutit päevas. (Aleksejev, 2013) Mari Vabariigis on mari keel jäänud õpetamise keeleks vaid üksikutes maa- algkoolides. Õpikute ja töövihikute kirjutamine ja kirjastamine on peaaegu lõppenud. Rohkem kui 30 protsenti mari lastest räägib kodus vene keelt ning marikeelsed raamatud neid ei huvita. (Pusztay, 2004) Nõukogude ajal ei käidud enam isegi pühas hiies avalikult, sest seda ei lubatud. 90.
annaabi.ee 
