Albaania-Tirana 20.Austria-viin 2.Hispaania-Madrid 12.Makedoonia-Skopje 21.Liechtenstein-Vaduz 3.Andorra-Andorra la 13.Bulgaaria-sofia 22.Sveits-Bern Vella 14.Monteneegro- 23.Saksamaa-Berliin 4.Prantsusmaa-Pariis Podgorica 24.Luksemburg- 5.Monaco-Monaco 15. Luxemburg 6.Itaalia-rooma 16.Serbia-Belgrad 25.Belgia-Brüssel 7.San Mariino 17.Bosnia ja 26.Holland-Amsterdam Hertsogoviina-Sarajevo 8.Vatikan 27.Suurbritania-London 18.Horvaatia-Zagreb 9.Malta-Valletta 28.Iirima-Dublin 19.Sloveenia-Ljubljana 10.Kreeka-Ateena 29.Island-reykjavik 30.Norra-oslo 35.Läti-Riia 40.Slovakia-Bratislava 31.Rootsi-Stocholm 36
Väike õigekeelsussõnaraamatust jäeti välja võõrnimed, sest nende kirjapilt oli arutamisel. Segaduste aja lõpetas 60ndate õigekeelsussõnaraamat - ÕS püüdis kahe suuna vahel kompromissi leida. Nimede mugandamine nimeobjekide staatuse alusel (kõigi iseseisvate riikide ning suuremate maa-alade nimed, kõigi Euroopa pealinnade nimed, suuremate ja tuntumate linnade nimed ning suuremate jõgede ja muude veekogude nimed) San Mariino, Reikjavik. Tekkis küsimus, kas riigi staatust on nimega õige siduda. - 76. Aastal uus ÕS. Liialdused kõrvaldati ja õnnestus sõnastada reegel, et nimed, mis kehtivad riigis ametliku nimena ükski originaalipärane nimi ja selle kasutamine eesti keeles ei ole viga. 1983 VÕKi otsus maailma maade ja pealinnade nimede kohta. Madrid hilisem mugand. - 1996-1997 Emakeele Seltsi keeletoimkond: Õsi kohanimevalimik, üldpõhimõtted:
aastate lõpuks, esines 1960. a ÕSis kompromissina küllalt palju nimemugandeid. Ernst Nurm püüdis seda põhjendada reegliga, et teatavat rühma nimesid on tavaks mugandada (Nurm 1959): kõigi iseseisvate riikide ning suuremate maa-alade nimesid, kõigi Euroopa pealinnade nimesid, suuremate ja tuntumate linnade nimesid ning suuremate jõgede ja muude veekogude nimesid. Seega mugandati nimesid ka üksnes kuulumise tõttu ühte nimetatud rühma, nt San Mariino, Slesvig- Holstein 'Schleswig-Holstein', Reikjavik 'Reykjavk', Pretooria 'Pretoria', Amasoonas 'Amazonas'. 1960. aastatel kritiseeriti eriti rühmapõhist mugandamist (Mati Hint) ja taotleti nimekirjutuses suuremat originaalilähedust. Esitati soov kirjutada ka NSV Liidu rahvaste nimesid nende lähtekujul, mitte vene keele vahendusel. 1970. aastate keskpaigas võttis õigekeelsuskomisjon Tiiu Erelti algatusel vastu
annaabi.ee 
