Ernest Hemingway ,,Vanamees ja Meri" See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada mariin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Mariin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid. Kuigi ta käed olid katki ning üks käsi kiskus veel krampi, suutis ta esimese ma...
võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid. Kuigi ta käed olid katki ning üks käsi kiskus veel krampi, suutis ta esimese mariini ründva hai harpuuniga ära tappa. Harpuun vajus koos haiga merepõhja ja enam ei olnud vanamehel millegagi teisi haikalasid ära ajada. Haid muudkui sõid Santiago püütud kala. Lõpuks koduranda tagasi jõudes polnud mariinist järgi mitte midagi peale pea ja luukere. Mulle meeldis see Hemingway teos väga. Tundub, et see oleks psühholoogiline jutustus. Minu arvates oli see väga liigutav, hämmastav, kuidas on suudetud kirjeldada vanameest ja tema kalapüüki merel. Kui lõpetasin raamatu lugemise, oli tunne, et hakka või nutma. Mul oli nii kahju vanamehest.
Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid. Kuigi ta käed olid katki ning üks käsi kiskus veel krampi, suutis ta esimese mariini ründava hai harpuuniga ära tappa. Harpuun vajus koos haiga merepõhja ja enam ei olnud vanamehel millegagi teisi haikalasid ära ajada. Haid muudkui sõid Santiago püütud kala. Lõpuks koduranda tagasi jõudes polnud mariinist järgi mitte midagi peale pea ja luukere. Mulle meeldib see teos just sellepärast, et see tundub olevat psühholoogiline jutustus, kus jutustatakse inimeste vahelistest suhetest, sellest kuidas inimene lõpuks peab ikkagi looduse vägevusele alla vanduma.“ Saabus kuues päev. Ka sel päeva sõime kala ja puuvilju, mis metsast leidsime. Kõigil oli sellest juba kõrini ning unistasid magusatest kookidest ja uhketest praadidest. Kui me sel
Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid. Kuigi ta käed olid katki ning üks käsi kiskus veel krampi, suutis ta esimese mariini ründva hai harpuuniga ära tappa. Harpuun vajus koos haiga merepõhja ja enam ei olnud vanamehel millegagi teisi haikalasid ära sajada. Haid muudkui sõid Santiago püütud kala. Lõpuks koduranda tagasi jõudes polnud mariinist järgi mitte midagi peale pea ja luukere. Vanamees ja meri Raamat räägib looduse ja inimese vahelistest suhetest, sellest kuidas inimene lõpuks peab ikkagi looduse vägevusele alla vanduma. Santiago oli oma külas pikka aega parim kalamees, aga nüüd oli ta vana ja juba pikka aega polnud tal õnnestunud kala püüda. Ta elas tagasihoidlikus majakeses, kus oli suur ajalehevirn, samuti ei olnud tal süüa, aga tema eest
annaabi.ee 
