et uue klaveri kõla vanast nii palju erineks, aga ,,musikaalse kõrvaga" inimesed tundsid selle koha ära ja kiitsid seda. Kuna tegu oli klaverikontserdiga, siis muidugi mängiti palju palu klaveri peal, kuid mängiti ka viiulit ja isegi akordionit. Tiibklaveri peal mängijatest jättis mulle kõige sügavama mulje mu enda klassiõde Mariin Gill. Kuna Mariin muusikatundide ajal vaatamata meie soovidele ei mängi, siis oli juba sellepärast teda eriti huvitav kuulata. Mariini pala oli erineva tempoga ja seda oli mõnus kuulata. Mina isiklikult poleks osanudki arvata, et ta mängib nii hästi nagu mõni kogenud pianist. Peale Mariini, mängis seal ka teisi andekaid artiste, sh Raido Lill, kes käib mu paraleelklassis. Raido on ka varem koolikontserditel viiulit mänginud ja laulnud, kuid minu arvates tuli tal selle kontserdi esitus kõige paremini välja, sest ta vahetas tihti tempot ja see kõlas nagu esitaks seda pala mingi proffessionaal
Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Mariin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid. Kuigi ta käed olid katki ning üks käsi kiskus veel krampi, suutis ta esimese mariini ründva hai harpuuniga ära tappa. Harpuun vajus koos haiga merepõhja ja enam ei olnud vanamehel millegagi teisi haikalasid ära ajada. Haid muudkui sõid Santiago püütud kala. Lõpuks koduranda tagasi jõudes polnud mariinist järgi mitte midagi peale pea ja luukere.
Esialgu me sõime (kooli poolt kaasa antus saiakest ja kõrrejooki), sellele järgnes ronimine püstaku otsa millelt avanes vapustav vaade kaunile Eesti loodusele. Järgmiseks käisime vaatamas vesioinaid millest üks purskas vett kuni 25 meetri kõrgusele, nende nägemine oli minu jaoks esmakordne. Muiduga pidid ju piosid kohe proovima kui suure survega see on ning lasid sellel veel oma otsmikule pursata.Seejärel läbisime koos Deily, Karmeni, Mariini, Kaire, Ingrida, Kertu, Meelise ja Jaaniga energia raja. Käisime kohaliku laulukaare all ja me veendusime , et seal kõlab tõesti väga hästi. Sellele järgnes peatus Suure Munamäe juures. Kõige pealt pidime ronima mäe otsa mis oli juba suur pingitus meie väsinud jalgadele ning siis veel torni tippu. Seal selgus , et me ei näegi kaugemale kui 30 meetrit mis oli kõigile suureks pettumuseks. Siis tulime jälle alla tagasi
Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Mariin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid. Kuigi ta käed olid katki ning üks käsi kiskus veel krampi, suutis ta esimese mariini ründva hai harpuuniga ära tappa. Harpuun vajus koos haiga merepõhja ja enam ei olnud vanamehel millegagi teisi haikalasid ära ajada. Haid muudkui sõid Santiago püütud kala. Lõpuks koduranda tagasi jõudes polnud mariinist järgi mitte midagi peale pea ja luukere. Mulle meeldis see Hemingway teos väga. Tundub, et see oleks psühholoogiline jutustus. Minu arvates oli see väga liigutav, hämmastav, kuidas on suudetud kirjeldada vanameest ja tema kalapüüki merel
Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Mariin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid. Kuigi ta käed olid katki ning üks käsi kiskus veel krampi, suutis ta esimese mariini ründava hai harpuuniga ära tappa. Harpuun vajus koos haiga merepõhja ja enam ei olnud vanamehel millegagi teisi haikalasid ära ajada. Haid muudkui sõid Santiago püütud kala. Lõpuks koduranda tagasi jõudes polnud mariinist järgi mitte midagi peale pea ja luukere. Mulle meeldib see teos just sellepärast, et see tundub olevat psühholoogiline jutustus, kus jutustatakse inimeste vahelistest suhetest, sellest kuidas inimene lõpuks peab ikkagi looduse vägevusele alla vanduma.“
tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Mariin tõmbas ka vanamehe 97 peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid. Kuigi ta käed olid katki ning üks käsi kiskus veel krampi, suutis ta esimese mariini ründva hai harpuuniga ära tappa. Harpuun vajus koos haiga merepõhja ja enam ei olnud vanamehel millegagi teisi haikalasid ära sajada. Haid muudkui sõid Santiago püütud kala. Lõpuks koduranda tagasi jõudes polnud mariinist järgi mitte midagi peale pea ja luukere. Vanamees ja meri Raamat räägib looduse ja inimese vahelistest suhetest, sellest kuidas inimene lõpuks peab ikkagi looduse vägevusele alla vanduma. Santiago oli oma külas pikka aega parim kalamees,
annaabi.ee 
