liitlassuhte muutis veelgi pikantsemaks asjaolu, et prantslasi Habsburgide vastu toetav paavst ja sultan olid ühes leeris. Šveits Itaalia sõdades. 1515. aastal uueks Prantsusmaa kuningaks saanud François I [1515–1547) alustas valitsemist nagu kaks eelkäijatki – sõjakäiguga Milano alla. Et šveitslased olid ligipääsetavad kurud blokeerinud, viis kuningas väe üle Alpide rohkem kui kahe tuhande meetri kõrguselt mööda muularadu. 13.–14. septembril 1515 Milano lähistel toimunud Marignano lahingus lõid prantslased Milano hertsogi palgatud Šveitsi palgasõdurite väe puruks. Neiliteist tuhat šveitslast tapeti. Marignano on jäänud Šveitsi ajaloo üheks suuremaks katastroofiks. 1499. aastal end keisririigist lahkulöönuks kuulutanud kolmeteistkümnest kantonist koosnev Šveitsi Vandeliit (sks Eidgenossenschaft) oli 16. sajandi alguses hõivanud ka Alpidest lõunasse jäävaid alasid. Edasi seati Šveitsi laienemisele piir
Itaaliast. Oma panuse andsid sveitslased, kes 1512 vallutasid Milano. Prantslaste sõjakäik Itaaliasse oli taas luhtunud. 1515 uueks Prantsusmaa kuningaks saanud François I [151547] alustas valitsemist nagu kaks eelkäijatki sõjakäiguga Milano alla. Et sveitslased olid ligipääsetavamad kurud blokeerinud, viis kuningas väe muularadu pidi enam kui 2000 meetri kõrguselt üle Alpide. 13.14. septembril 1515 Milano lähistel toimunud Marignano lahingus lõid prantslased Milano hertsogi palgatud Sveitsi palgasõdurite väe puruks. 14 tuhat sveitslast tapeti. Marignano on jäänud Sveitsi ajaloo üheks suurimaks katastroofiks. 1499 end keisririigist lahkulöönuks kuulutanud 13 kantonist koosnev Sveitsi Vandeliit (Eidgenossenschaft) oli 16. saj. alguses hõivanud ka Alpidest lõunasse jäävaid alasid. Nüüdsest seati Sveitsi laienemisele piir. Sveitslased kohustusid järgima neutraliteeti, mida nad on pidanud tänini. Sacco di Roma