Ema oli haige ja Marie põetas teda, see aga oli kuri ja ei öelnud kordagi talle midagi head. Varsti suri ära. Süüa ta ei saanud ja tööd ka mitte, käis paljajalu ja köhis verd. Isegi lapsed mõnitasid ja sõimasid teda. Läks karjuse juurde tööle, vahel sai isegi süüa. Isegi ema matustel pastor sõimas. Mõskin andis talle raha ja suudels, lapsed nägid ja naersid. Ta hakkas lastega rääkima ning need hakkasid Mariesse normaalselt suhtuma. Siis hakkasid nad teda armastama, kuid neil keelati tamaga kohtumine. Lõpuks suri ta ära, kuid lapsed käisid tal külas ja armastasid teda. 10. Rogosini kodu külastus Tuli koos lärmaka kambaga, natuke napsused. Üksi poleks nad julgenud nii sisse tulla, kuid kambana olid julged. R. Hakkas rääkima, kui palju raha tal on ja et Ganja on ainult rahast hvitatud ja pakkus talle 3000 rubla N eest. N'le pakkus ta 100000 rubla, Varja kutsus N kõlatuks,
Ants saatis mõned luuletused ajalehe toimetustele ning Mutti nime all ilmusidki esimesed luuletused. Tasapisi sulandus naine kirjandusmaailma. Kahe aasta pärast kolis Under perekonnaga tagasi Tallinna, misjärel hakkas Under üha rohkem kultuuriinimestega lävima. Tema kodust sai nagu salong, kuhu kultuuriinimesed kogunesid. Mõistagi ei meeldinud see abikaasale, kes oli kultuuri suhtes ükskõikne, mistõttu paari suhted jahenesid. Tagatipuks kohtub Under Artur Adsoniga, kes Mariesse armub. Hacker ja Under on sisuliselt lahus, kuid mitte ametlikult. Hacker ei ole nõus naisele lahutust andma. 1917. aastal asustatakse Siuru, mille presidendiks saab Marie Under. Eestisse naasevad nii Vilde kui Tuglas, kellega Underil tekib samuti sümpaatia. Seoses Siuru asustamisega elavnes ka kirjandustegevus. Underilt ilmus 1917. aastal ,,Sonetid", mis oli väga edukas. Aasta hiljem ilmuvad veel ,,Verivalla" ja ,,Pärisosa". Elatuti Adsoni Päevalehe palgast ja Underi
annaabi.ee 
