tuule boora ajal. Sademeid on Julia Alpides 3000, Ljubljana nõos 1400 millimeetrit aastas. RAHVASTIK Riigi elanikest on sloveene 92%. Kümme aastat tagasi elas seal ka 60000 horvaati ja 40 000 serblast. 90% on katoliiklased, u. 25 000 moslemid. Linna ja maarahvast on võrdselt, kuid peale pealinna on suuremaid linnu vähe (Maribor, Glje, Kramj, Velenje) MAJANDUS Sloveenia on tööstus- põllumajanduslik maa, ta oli endise turumajandusliku sotsialismiga Jugoslaavia arenenuim osa. 51% tööhõivelisest rahavastikust on tegev tööstuses, mille põhiharud on metallurgia, masina- (transpordi-) tööstus, elektrotehnika-, elektroonika-, tekstiili-, õmblus-, puidu-, paberi- ja mööblitööstus. Tähtsad harud on ka farmaatsia ja toiduainetööstus. Suuremad tööstuslinnad on Ljubljana ja Maribor, metallurgiatehased asuvad
Tulemuseks on negatiivne loomulik iive ja rahvastiku vähenemine. 11. Arvestades seda, et Sloveenia rahvaarv väheneb, peaks tulevikus rahvastikupoliitika tegema kõikvõimalike soodustusi ja toetusi inimeste jaoks, et rahvaarv hakaks kasvama. Toetatakse üksikvnemaid, lapsed saavad lastetoetust, kooliõpilased koolitoetust, Väikelapse hooldamise tõttu kodused olevad vanemad saavad lapsehooldustasu. 12. 48% Sloveenia rahvastikust elab linnades. 13. Ljubljana 254 200 Maribor 87 9000 Celje 36 900 Keanj 34 800 14. Potocka ja Divje Babe koobasasulatest on leitud neandertallaste luujäänuseid ja kivist tööriistu. Ljubljana lähedal leitud vaiehitised kuuluvad pronksiaega(u. 2000-1200 e. Kr.)