Pärtliöö. 24. august alustati terroriga mingi pulma ajal. Hugenotivastased ründasid. Nantes'i edikt. 1598. Henri IV vahetas usku, paljud hugenotid pidasid teda reeturiks, paljud katoliiklased aga umbusaldasid. Ediktiga tunnistati Prantsusmaal valitsevaks usuks katoliiklus. Edikt lubas ka reformeeritud usku. Ususõdade lõpp. Skandinaaviamaad Kalmari unioon Taani, Rootsi, Norra. Seisti vastu saksa ekspansioonile. Selle juhiks valiti Erik XIII, kuigi tegelik võim oli Margretel. See oli nagu Suur-Taani, mitte riikide liit. Selleks tekkis Rootsis ülestõus, Engelbrekt Engelbrektssonile anti rootsi riigi eestseisja tiitel, ta oli ülestõusu juht. Rootsi ühiskonnas kujunesid välja 3 mõjukat poliitilist suunda: 1. Uniooni pooldajad. Rootsi kõrgaadel. Toetati Taani kuningat Kristian II-t, kes püüdis uniooni säilitada ja Rootsit taasallutada. Lisanimi Türann. 2. Rootsi iseseisvuse pooldajad. Sten Sture Noorem. 3
1589-troon läks navarra henrile. Oli hugenot mistõttu pariis ja suurosa pratnsusmaast ei tunnustanud. 1593 vahetas usku ja hakkas katoliiklaseks et riigis korda saada. 1598 nantesi edikt- valitsevaks usuks jäi katoliiklus, kuid hugenottid võisid väljaspool pariisi ka tegutseda. Lõpetas mõneks ajaks ususõja. Reformatsioon skandinaavias 1397a Sõlmisid rootsi taani nirra kalmari uniooni e liidu et saaks saksamaa vastu oleks pakkuda midagi kui vaja. Reaalne võim oli taani kuningannal margretel ,sest taani oli kõige arenenum. Taanlaste eelistamine ja ülemvõim häiris rootslasi. Järgnes pikaajaline võitlus uniooni riikide vahel kes saab võimu tippu. Lisaks olid pinged ja vastuolud ka rootsi riigi siseselt. Uniooni iseseisvuse või katoliklu kiriku pooldajad. Talupoegade võitlus iseseisvuse ees seisis gustav vasa. Kes 1523a kuulutatti rootsi kuninkaks. Riik iseseisvus jällegist. Sammal ajal hakkasid levima lutteri ideed. Reformatsiooni põhjuseks oli vaimulike allakäik ja