Esimest iseloomustab liberaalne sotsiaalpoliitika, mida toetab vabatahtliku sektori topelt mudel, millele on omane tugev vajadus eneseabi ja heategevate algatuste järele. Teist perioodi iseloomustab sotsiaalsete õiguste ja riigi kohustuste järkjärguline sisendamine ning seda toetav tugev koostöö avaliku ja vabatahtliku sektori vahel partnerluse vormis. Kolmandal perioodil domineerib universalistliku heaoluriigi idee, vabatahtliku sektori pakutavad teenused marginaliseeruvad, kuid tugevneb huvirühmade esindatus. Neljandat perioodi iseloomustab heaoluriigi kriitika ning sellega kaasnev vabatahtliku sektori tegevusruumi laienemine vabatahtlik sektor asub riigi kohustusi enda peale võtma. Ajalooliselt on alati eksisteerinud "partnerlus" riigi ja vabatahtliku sektori vahel, ainult ootused ja tingimused vabatahtlikuks algatuseks on ajapikku muutunud. Vabatahtliku sektori rolli mõistmiseks on vaja tähelepanu pöörata väliskeskkonnale, mis Anthony
tekstide/tõlgenduste kriitikast , kats e paiguatada Marxi õpetusi massiühiskonna tingimustesse. Lingvistiline marksismi käsitlus , psühholoogiline marksismi käsitlus ( valitsejad panevad oma võimu maksma läbi keele või psühholoogiliste eetoditega.) - Kultuuriline ja analüütiline marksismi, feminism .Kui saabub naiste poolt valitsetav maailm tuleb see palju inimlikum. Lääne- ja Kesk-Euroopas marksistlikud jõud marginaliseeruvad II MS järel. Kommunism polF praktika , mis pol tegemisel võtab erinevaid vorme ,olenevalt ajast ja piirkonnast, kus seda praktiseeritakse, kuid mis väidavad ennast pärinevat marksismist . II MS väljuvad kõige kommunismilembeliste riikidena Prantsusmaa ja Itaalia. Itaalias on komm kujunenud põhiliseks põrandaaluseks Mussolinivastaseks jõuks.Koguvad võimu .Prantsusmaal kujuneb välja sots-kommunistide vaheline rivaalitsemine juba 30ndate lõpus. Itaalia II MS