karjuv ebaõiglus, kui algustähte nende diskursuses valesti tõlkida ja tõlgendada. Märk peab olema suunatud/tõlgitud neile, kes sellest aru saavad. Ja need, kes märki ei mõista võivad seda võtta omaette märgina... Järgmiseks vaatame terminit oppressionrõhumine. ,,Võtmesõnad: 10 sammu feministliku uurimiseni" järgi käsitletakse ,,rõhumist" nii diskrimineerimise või ekspluateerimise mõistete, kui ka marginaliseerimise ja kontrolli teooriate kaudu. Diskrimineerimise vaatepunktist mõistetakse rõhumist kui eraldamist, eriliseks ja vähemväärseks pidamist. Diskrimineerimise mõiste pöörab tähelepanu igasugusele vabaduste ja kohustuste eristamisele soo alusel. Piiratud on vabadused ja võimalused. Ekspluateerimise mõiste on pärit marksistliku ideoloogia feministlikust analüüsist, kus rõhumist määratletakse kui võimuhierarhiatest ja naiste seisundist
preventsioon, mida pakutakse siis, kui eksisteerib risk, et probleem võib tekkida või sekundaarne preventsioon, kus sekkutakse siis, kui ilmnevad esimesed probleemid) ja õigeaegne, s.o varane sekkumine (vt nt Allen 2010, Munro 2011a ja 2011b, Wadsby, Arvidsson 2010, Widmark jt 2013). Eileen Munro (2010a, 2010b, 2011) rõhutab põhjalikus Inglismaa lastekaitsesüsteemi ülevaates lapsekeskse süsteemi arendamise olulisust. Lapse ja perekonna osalemine partnerina ennetab marginaliseerimise ja sildistamise võimalust (vt ka Butler 1997). Lisaks tuleb märkida, et varane märkamine ning õigeaegne sekkumine on lastekaitse ja laiemalt sotsiaaltöö üks alustõdesid (vt kaasaegse lastekaitse ja sotsiaaltöö võtmeallikaid, nt Kirton 2009, Parton 1997, Waterhouse, McGhee 2002). Kirjanduses keskendutakse siiski pigem negatiivsetele tagajärgedele, mis tekivad siis, kui õigeaegne