Eesti esiajaloo lõpul. Kultuurmaastiku väljakujunemise finaaliks on sakslaste invasion. Ristiretked Eesti aladele. Tipneb ristiusu levikuga. Seda kujunevat eesti kultuuriruumi mõjutaski ühelt poolt läänekristlik ekspansioon, mis tähistas ära või määratles ka Euroopa perifeeria ja teiselt poolt formeerub idakristlus (bütsantslik), mille kandjaks kujunes Venemaa. Eesti kultuuriruum jääbki sellesse vahepealsusesse, mistõttu on põhjust rääkida sellele kultuurile iseloomulikust marginaalsusest (vahepealsusest). 1343 Viimane ühine katse eesti hõimude ja eesti maakondade poolt kehtestada siin eesltaste endi võim, kuid see nurjub. Jüriöö ülestõus. Seetttu iseseisev arenguvõimalus lõigatakse eestlastel järgmisteks sajanditeks läbi. Ühtlasi 1343 ja 14 sajand, mis tähistab Euroopas õitsvat keskaega, esimesi ülikoole, vaimselt kõrgkeskaeg, thistab eesti aladel seda, et kogu eesti kultuuriline areng määratakse ära siinsete valitsejate eestvõttel
väärtusi, mida 1920-30ndatel näha ei osatud. Ta on folkloorsem. On aeg liikuda uusromantikutest edasi hämarale maale realismi ja romantika vahealadele. Sinna viib meid kõige jõulisemalt August Mälk (1900-1987). Mälk on 30ndate proosas oluline figuur, aga tema tee kirjandusse ei olnud sugugi nii sirge ja probleemitu. Võiks asja arutama hakata sellest aspektist, et tee kirjandusse algab mitmekordsest marginaalsusest ja Mälgu puhul on näha seda, kuidas ta sellest välja tuleb ja oma kasuks mängib. 30ndate lõpuks on ta saavutanud hoopis silmapaistvama staatuse võrreldes nt Jaigiga. Algus on tõesti selline kobav. Ta on 1920ndatel õpetaja Saaremaal. Tema esimene romaan ilmub aastal 1926 "Kesarüblik" kriitika seda eriti hästi vastu ei võta. Proovib 1920ndatel erinevaid võimalusi. Mälk on arenemisvõimeline ja leiab mingil hetkel lahenduse, mis retseptsioonitõusust tekitab
annaabi.ee 
