Katseklaas nr.5: Pipeteerisin 1 ml glukoosisisaldus 0,125 mg/ml kontsentratsiooniga. Katseklaas nr.6: Pipeteerisin 1 ml glukoosisisaldus 0,062 mg/ml kontsentratsiooniga. Igasse katseklaasi pipiteerin 3 ml tooreaktiivi ja loksutan kohe, et saavutada uhtlast kontsentratsiooni. Katseklaasid hoian 20 min toatemperatuuril. Reaktsioonide tulemused varvivad glukoosi sisaldavad lahused tekkiva K-heksatsuanoferraat(III) toimel kollaseks. (Ei ole paris margatav). Spektrofotomeetril moodan leinepikkusel 410 nm lahuse optilise tiheduse vaartust, kasutades vordluslahusena destileeritud vett. Katseklaas nr.1: 0,061 Katseklaas nr.2: 0,141-0,061=0,08 Katseklaas nr.3: 0,141-0,061=0,08 Katseklaas nr.4: 0,200-0,061=0,139 Katseklaas nr.5: 0,125-0,061=0,064 Katseklaas nr.6: 0,090-0,061=0,029 Kalibrimisgraafik. C= 0,08mg/mlV2= 1 ml V1= 4 ml L=1,0 mg/ml G=0,1019 g W=15% X=C*V1*L*0,001*100/V2*G(1-W)=0,08*4*1*0,001*100/1*0,1019*0,85=0,369
· Metalliline side on keemilise sideme tuup, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tombumise tulemusena metallis. Vabad elektronid pohjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. · Metalliline side avaldub koige selgemalt aktiivsete metallide leelis- ja leelismuldmetallide korral. · Vahem aktiivsetes metallides esinevad lisaks metallilisele sidemele mingil maaral ka aatomitevahelised kovalentsed sidemed. Eriti margatav on kovalentse sideme osatahtsus siirdemetallide (d-metallide) korral. · Elektrongaasi mudeli jargi koosneb metalli kristallivore metalli katioonidest. Katioone hoiavad kristallis koos nende vahel kiiresti liikuvad (valiskihi) elektronid, takistades katioonide omavahelist toukumist. Vabalt ja korraparatult liikuv elektronide kogum moodustab uhise elektronpilve, mis ulatub ule kogu metallikristalli. Elektronide vaba
annaabi.ee 
