Rasvad on olulised toiduained, sest neil on suur toiteväärtus. Rasvu kasutatakse seebi tootmisel, ravimite, kosmeetiliste vahendite jpt toodete valmistamisel. Rasvu saadakse loomsest või taimsest toorainest. Toiduks kasutatakse võid. Või on väärtuslik toiduaine, kuna piimrasvades on palju lühikese ahelaga rasvhappeid, mida omastatakse paremini ja kiiremini kui teisi rasvhappeid. Tahkestatud rasvadest saadakse muu hulgas ka või asendajat margariini. Margariinitoodete valmistamisel rasv emulgeeritakse vees ning lisatakse stabilisaatoreid, vitamiine, värv- ja maitseaineid. Mitmetel talveuneks valmistuvatel loomadel koguneb sügisel naha alla paks rasvakiht, mis kevadeks peaaegu kaob. Näiteks pruunkaru kasutab talveune ajal nahaalust rasvkude energia saamiseks. Veelise eluviisiga imetajatel ei ole nahaalune rasvakiht mitte üksnes energiavaruks, vaid aitab ka vältida keha liigset jahtumist külmas vees ning annab neile ühtlasi voolujoonelise kehakuju
Taimerasvad sisalduvad peamiselt seemnetes. Neist eraldatakse õli kas kuumpressimisel või ekstraheerimisel (väljalahustamisel) orgaaniliste lahustitega. Toiduks kasutatakse võid. Peale rasvade sisaldab või valke, sahhariide, vitamiine, orgaanilisi happeid ja soolasid. Vedelaid rasvõlisid tahkestatakse küllastumatuse vähendamise teel. Selleks on kaks põhilist moodust: hüdrogeenimine ja ümberesterdamine. Tahkestatud rasvadest saadakse muu hulgas ka või asendajat - margariini. Margariinitoodete valmistamisel rasv emulgeeritakse (pihustatakse) vees ning lisatakse stabilisaatoreid, vitamiine, värv- ja maitseaineid. Kui margariini tootmisel on kasutatud hüdrogeenitud rasva, kerkib uus probleem. Nimelt ei küllastata hüdrogeenimisel kõiki kaksiksidemeid ja küllastamata jäänud sidemed võivad protsessi käigus muuta oma geomeetriat trans-vormiks. Kui trans-rasvhape läheb molekuli koostises rakumembraani ehitusse, lõhub ta selle struktuuri. On ka andmeid, et trans-
annaabi.ee 
