väikese lehvikutega. Tundlad on haistmiselundiks. Lõhna järgi avastavad nad toitu juba kaugelt Kehaehitus Peas asuvad maipõrnikal suised ja meeleelundid. Põrnika pea külgedel asub paar liitsilmi. Kumbki silm koosneb mõnest tuhandest lihtsilmast. Silmadest eespool on tundlad, mille tipus on veidi laiemad plaadikesed. Need on haistmiselundid. Maipõrnika rindmik koosneb kolmest lülist, mille igaühe küljes on paar jalgu. Tugevad kattetiivad on iseloomulikud kõigile mardikalistele. Süda asub tagakeha selgmises osas. Veri voolab ainult ühes suunas - tagant ette. Õhku satub maipõrnika kehasse stigmade kaudu. Stigmadest saavad alguse trahheed, mis omakorda ulatuvad kõikidesse siseelunditeni. Tagakeha lihaste kokkutõmbumisel surutakse õhk kehast välja. Paisumisel tungib värske õhk taas kehasse. Kehaehitus
Glüfosinaadi kasutamine Euroopa Liidus on keelatud aastast 2009 Kahjurikindlad taimed (Bttaimed) Kahjurikindlad sordid on levikult teine GMpõllukultuuride tüüp (20% GMpõllukultuuridest) Taimedes sünteesitakse teatud putukatele või nende vastsetele mürgiselt mõjuvat valku e toksiini(Bttoksiini) Oli leiutatud selleks, et asetada keemilisi insektitsiide Näide: Cry1grupi toksiinid on ohtlikud ainult liblikatele Cry3grupi toksiinid aga mardikalistele Mitme tunnusega taimed Mitme tunnusega e liidetud tunnustega GMpõllukultuurid see tähendab, et ühte taime on koondatud kaks või enam tunnust. Praegu on kasutusel kahe ja kolme tunnusega GMsordid, mis on ühekorraga nii herbitsiidi kui ka kahjurikindlad. Haigusekindlad taimed Viirusresistentne taim saadakse haigust põhjustava viiruse üksikute geenide viimisel, see muudab taime konkreetsele viirusnakkusele vähem tundlikuks või viirusekindlaks
toumise ja pärast viimast kestumist muutuvad nukuks. · Kookon paljud putukaliikide vastsed ümbritsevad end enne nukkumist kookoniga. Valmistatakse võrgendinäärmete või Malpighi soonte hanguvast nõrest. Kookon kaitseb nukku ebasoodsate välistingimiste eest. · Nukuhäll koopae, mida enamasti valmistavad endale mullas nukkuvad vastsed. · Vabanukk iseloomustavad vabad, ainult kergelt keha ligi surutud kehalisandid ja jäsemed. Iseloomulik on nt, mardikalistele, võrktiivaliselte · Kaetud nukk keha on ümbritsetud kõva läbipaistva kestaga, mis moodustub vastse sekreedist viimasel kestumisel. · Tünniknukud väliselt tünnikese- või munakujulised. Nuku väliskate on kujunenud viimase kasvujärgu vastse äraheitmata, tugevnenud kestast, mille sees on tavaline vabanukk. · Pupaarium kui tünninukul on kookoni ülesanne, siis nimetatakse seda pupaariumiks. · Küpsussööm(ine)
annaabi.ee 
