tuba seest 50 mm paksuse mineraalvillaga. Välisseinte seespidine lisasoojustus on alati seotud niiskustehniliste riskidega. Halvimal juhul võivad tekkida eeldused hallituse kasvuks või veeauru kondenseerumiseks. Omanikud soovivad elamu soojustada seestpoolt osade kaupa (välispidine soojustus eeldab terve elamu soojustuse tegemist korraga), kuid sageli ei teadvustata endale eelmainitud ohtusid. Seinte hallitus-, mädanik- ja mardikakahjustused Nähtavat hallitust ja mardikakahjustusi esines uuritud elamutes vähe. Hallitust välisseina pinnal esines kahes renoveeritud elamu köögis välisseinte alumistes nurkades (Joonis 2.17). Ühes renoveeritud elamus tuli majavammi kahjustuste tõttu asendada pool ühe ruumi seinast ja terve põrand. Joonis 2.17 Hallitus seina sisepinnal. Nähtavaid mardikakahjustusi leiti kahes elamus. Esimese elamu sein oli enne renoveerimist
Joonis 2.1 Näide hindamisskaala vastetest välisvoodri värvkatte puhul. 0 - hävinenud 1 - väga halb 2 - halb 3 - rahuldav 4 - hea 5 - väga hea Joonis 2.2 Näide hindamisskaala vastetest soklipealse veelaua puhul. Seinte kandevõime kahtluste korral kontrolliti alumiste palkide olukorda, uurides biokahjustuste (puidumädanik, putuka/mardikakahjustused) olemasolu. Vajadusel võeti palkidest puurproove (visuaalselt kahjustamata materjalidest /tarinditest/ konstruktsioonidest) (vt. Joonis 2.3), mida vaadeldi visuaalselt ning tehti mikrobioloogiline analüüs. Uurimismetoodika hõlmas samuti uuritavate elamute elanike küsitlemist. 39 Joonis 2.3 Puurproovide võtmine katusekonstruktsioonist ja välisseina alumistest palkidest.
annaabi.ee 
