elutseb puutüvedel ja vanadel kivimüüridel üherakuline rohevetikas, mis suudab elada õhus. Samblad e. sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Vetikaid leiti elamu põhjapoolselt küljelt esimese palgirea pinnalt (Joonis 4.8 vasakul). Hoone külg oli puude varjus ja sageli märg, mis tagas vetika kasvuks piisava vee. Joonis 4.8 Vetikatega kaetud esimese rea seinapalk (vasakul). Torikseen vundamendi all (paremal). Mardikakahjustus Puidust konstruktsioonidesse, mööblisse ja esemetesse võivad aja jooksul elama asuda puidumardikate vastsed, kes närivad sinna käike ning muudavad puidu aja jooksul kõlbmatuks. Mardikakahjustus esineb enamasti seenkahjustustega puidus, mis on struktuurilt pehmem. Puidumardikate elutsükkel koosneb neljast etapist – muna, vastne (tõuk), nukk ja täiskasvanud mardikas (valmik). Puitu kahjustavad nad vastse faasis, mis võib kesta ühest kuni kuue aastani
Tihti on kahjustunud palgi sisemus, samas kui palgi välispind on visuaalselt korras. Seetõttu tuleb alati vaadata ka palgi sisemusse. Selleks võib võtta puiduproovi südamikpuuriga või saega. Mädanikkahjustusega palke ei ole õige jätta alles. Joonis 13.10-l on võetud puiduproovid palgist, mille alumine osa ~10 cm on asendatud keramsiitplokkmüüritisega. Väliselt visuaalselt korras olnud palkidest võetud proovidest olid pooled biokahjustustega: pruunmädanik, mardikakahjustus. Seega kahjustunud puit on jäetud alles. Madala vundamendi ja külmakerkelise pinnase korral tuleb kasutada külmakerke soojustust. Alati tuleb kontrollida alumise palgi ja vundamendi vahelise toimiva hüdroisolatsiooni olemasolu ning selle puudumisel tuleb see paigaldada. Joonis 13.10 Seina alumiste palkide (vasakul) osaline (~10 cm) asendamine keramsiitplokkmüüritisega ja proovide võtmine säilinud puidust (paremal). Kahjustunud välisvoodri korral tuleb see renoveerida
annaabi.ee 
