Naistel algasid ühised tööõhtud(neljapäeva-ja laupäevaõhtutel),olulisel kohal oli siis ketramine.Keelatud oli ketrustöö mardipäeval.Kui keelust kinni ei peetud,võis lambaõnn kaduda.Mehed siirdusid mardipäevast raie-ja veotöödele. Mardipäeva eelõhtul, 9.novembril,käisid maskeeritud külanoored ehk mardisandid perest perre.Nende juhtijaks oli mardiisa.Mardiisal oli seljas pahupidi pööratud kasukas ja tavaliselt ka pill ühes. Mardiemal suur ruuduline rätik peas ja kasetohust mask ees.Ühel santidest oli ka suur kott kaelas,millesse koguti ande.Martidel olid seljas mustad ja karvased riided või olid maskeeritud loomadeks (hobuseks,karuks,sokuks). Mardid pidid tooma viljaõnne ja halva eemale peletama.Mardid määrisid ka nägu tahmaseks,toppisid takku ja sammalt juustesse. Enne sisenemist palusid mardid selleks luba,kurtes,et käed,jalad külmetavad. Laske mardid tuppa tulla!
germaani rahvailt laenatud kuid siiski levinud komme. Üks tuntumaid mänge, mida mardipäeval ka tänaseni mängitakse, on laulumäng, millega mardisandid paluvad endid tuppa sisse lasta. Sõnad võivad olla kohati erinevad, kuid põhimõte siiski sama ,,Laske sisse mardisandid, marti-marti; mardi varbad külmetavad, marti-marti." Samuti on mängitud kivimängu ,,Kes õigesti ütleb, saab endale", mille põhimõte on selles, et mardiemal on peos väike kivike ning selle pere lapsed peavad mõistatama, kummas käes on kivi. Kes selle õigesti ära arvab, saab kiita. Kolmanda mänguna tooksin välja ,,Konnade võidujooksu". Selles mängus kükitavad lapsed kahes reas näod vastamisi. Mängijad peavad hüppama kükakil vastasreani, seejärel tagasi pöörama ning oma kohale jõudma. Esimesena tagasi jõudnud rida on võitja ning võitjale plaksutatakse. 2.2. Kadripäev