3-21 kilomeetrised võistlused arendavad väga hästi maratonil vajaminevat kiirusreservi. 3.Jookse aeglaselt Aeroobsed, väga rahulikud jooksud on vajalikud mitmel põhjusel need aitavad organismil taastuda kiiretempolisest jooksust ja samal ajal siiski lisavad treeningkilomeetreid. Kerged jooksud annavad ka võimaluse ringi vaadata ja võtta energiat loodusest ning joosta rahulikult koos sõpradega. 4.Jookse maratonikiirusega Et joosta maraton soovitud kiirusel, tuleb ka treeningutel sama kiiresti joosta. Maratonikiirusega joostud treening peaks olema piisavalt lühike ja reibas. Väga tähtis on selliste treeningute ajal pulsi jälgimine. Kui eesmärgiks on nelja tunniga maraton joosta, siis jookse nt. 10 km alati u. 57 minutiga. Kui eesmärgiks on kolme tunni alistamine, siis 10 km aeg peaks olema alla 43 minuti. 5.Harjuta mitmekülgselt
Aeroobse vastupidavuse efektiivne areng tagatakse eelkõige ühtlus- ehk kestusmeetodi eeliskasutamisega, segarežiimi mõjustamine ekstensiivse intervall meetodi, ning anaeroobne glükolüütiline režiim intensiivse intervallmeetodi ja kordus meetodi kasutamisega. 5. Millised on intervalltreeningu toimet mõjustavad viis põhilist komponenti? väikse intensiivsusega aeroobne jooks → keskmise intensiivsusega aeroobne jooks → maratonikiirusega jooks → anaeroobse läve kiirusega jooks-> taastumine 6. Millised vastupidavuse ja jõuvõimete liigid on olulised vastupidavuse baasi loomisel? Vastupidavuse baasiks on aeroobse ja anaeroobse läve kiiruste järkjärguline tõstmine. Selle protsessi edukusele aitab kaasa lävikiiruste olemuse mõistmine ning arvestamine tree nin gute läbiviimisel. Aeroobne lävi peegeldab eelkõige lihasesiseseid metabool seid võimalusi, mis on aluseks suurele oksüdatiivsele töövõimele. 7
annaabi.ee 
