Skulptuur kaldus neil tugevasti fantastilisusse ja tinglikusse. Templi katust kandsid tolteegi sõjamehi kujutavad sambad. Ehituse baasi ümbritses hiilivatest leopardidest ja südant nokkivatest kotkastest friis. Tiahuanaco kultuuri tähtsamaks mälestiseks on laiaulatuslikud varemed Titicaca järve lähedal. Siin on säilinud 3m kõrgune monoliitne ´´Päikesevärav´´ , mille pind on kaetud antropomorfsete lindude profiilikujutisega, keskel seisab otsevaates olend, käes maopealine sau. Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed.Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale. steel VanaAmeerika riigid olid enamasti totalitaarsed ja ainuvalitseja kätes oli kõigi alamate elu. Usundis domineerisid eurooplaste arvates sünged ja võikad jooned ei tuntud mingeid lunastajamüüte ega usutud ka hinge surematust. Kolonisaatorid hispaanlased on kirjutanud inimohvritest, mida oma
ei ketsuade ega inkade kultuuriga. Mõnevõrra mõistatuslikuna kõrguvad järve kallastel Tiahuanaco (Tiwanaku) linna varemed. Kes selle muljetavaldava keeruka kompleksi rajas, pole teada. Pärast hiilgeaega 4.-10. sajandil jäeti linn millegipärast täiesti maha ja alles inkad hakkasid seda sajandite pärast pühamuna kasutama. Tuntuimad mälestised Tiahuanacos on Päikesevärav, mille pind on kaetud antropomorfsete lindude profiilkujutistega ja mille keskel asetseb otsevaates olend, käes maopealine sau ja silmist voolamas linnupeavorme kujutavad pisarad, rituaalne õu, ümmargused ja nelinurksed hauatornid nn. chulpad ning Päikese- ja Kuupüramiidi varemed. Hämmastav on neid moodustavate hiiglaslike kõvast kivist plokkide töötlemistäpsus. (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) (Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) 4.3.INKADE KULTUUR( 15. saj.)
annaabi.ee 
