See soodustab imendumist. 2. Peensoole mahla sekretsioon. 3. Täielik süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine hatu enterotsüütides. 4. Kaitse bakterite vastu (solitaarfolliikulites, Peyeri naastudes), kes on ellu jäänud mao HCl toimest hoolimata. 5. Hormoonide pankreosümiin-koletsüstokiniinja sekretsiin sekretsioon. 6. Toitainete resorptsioon. Peensoole osad: 1) kaksteistsõrmiksool e duodeenumDUODENUM ● u 25cm, algab maolukutist, paikneb suures osas mediaantasapinnast paremal L1-3 (lumbalis) kõrgusel, ümbritseb kaarena kõhunäärme pead; ülemine osa puudutab maksa, alanev osa paremat neeru, taga on aort ja alumine õõnesveen - ainus peensooleosa, mis paikneb liikumatult samas kohas ● kogu laiuses kinnitunud kõhuõõne tagaseina külge (ülejäänud peensoole osad on fikseeritud soolekinnistigaMESENTERIUM)
ja õhuga makku jõudnud mikroorganismidest). Mao maht on umbes 1–2 liitrit. Ringlihaskiht moodustab mao ja duodenumi piiril lukutisulguri (sfinkteri). Perioodiliselt kokku tõmbudes ja lõõgastudes võimaldab see soolestiku ülekoormamise vältimiseks toitu väikeste annuste kaupa kaksteistsõrmikusse edasi toimetada. Peensoolel eristatakse kolm osa: kaksteistsõrmiksool (duodenum), tühisool (jejunum), niudesool (ileum). Kaksteistsõrmiksool algab maolukutist (pylorus) ja asub retroperitoneaalselt mao tagaseinal. See sooleosa meenutab kujult C-tähte, mille kaar haarab kõhunäärme pea. Kaksteistsõrmikusse suubuvad üheskoos kõhunäärmejuha (ductus pancreaticus) ja sapijuha (ductus choleductus). Kaksteistõrmiksool läheb järsu käänakuga üle tühisooleks. Peensool läheb üle jämesooleks. Kõhunääre (pancreas) Umbes 80 g kaaluv ja 14–18 cm pikk kõhunääre asub väljasirutatult ülakõhu tagaseinal, eestpoolt