Tegemist on mitmete tegurite koosmõjuga, mis ühel hetkel põhjustavad mao limaskesta rakkudes selliseid muutusi, et need lakkavad normaalselt funktsioneerimast ja hakkavad pidurdamatult vohama. Selle tulemusena tekib maoseinas kasvajaline vohand või muutub maosein paksemaks. Kuna magu on päris suure mahutavusega ,,kott", siis alul ei sega selline muutus toidu seedimist ega tekita ka mingeid erilisi vaevusi toidu makku sattudes. See on ka põhjuseks, miks üsna sageli ei anna maokasvaja endast märku enne, kui haigus on juba kaugele arenenud, s.t. on tekkinud probleemid toidu sattumisel ja liikumisel maos või on haigus levinud teistesse kehapiirkondadesse. Sellisel juhul on tegemist kaugelearenenud ehk metastaatilise vähiga. Kuna maovähki on varases staadiumis raske diagnoosida, on õigem mõelda selle ennetamisele. Alati on kergem haigust vältida kui seda ravida. Et aga haigust vältida tuleks teada nii selle tekke põhjusi kui ka teket soodustavaid tegureid. 10
täiskasvanutel 60-80 norm), (2) vererõhk (norm vähemalt 80), (3) kehatemperatuur (kaenlaalt 36,6C, limaskesta 37C nende vahe oluline, saunas 110C ehk 10 min ja 6x max, natuke rasvane parem olla, kui vähem, külmaretseptorid 2x tihedamalt nahas kui soojaretseptorid mustanahalistel vastupidi), (4) vee sisaldus (ajurakud sisaldavad 90% vett, päevas peaks jooma 2l vett, iga 20-30min tagant juua lonks vett, külm vesi vähendab maokasvaja ohtu, kehasoe vesi matkal jms), (5) soolsus (organismis väga täpne soola kontsentratsioon), 9 (6) suhkru sisaldus (hommikul 3,5-5,5; öösel ärkvel olevatel sagedamini suhkruhaigus-> insuliini jaoks vaja 10-11 ajal magama minna, sest kella 5 paiku see on laes; I-tüüpi diabeet kõhunääre üldse ei tooda insuliini -> glükoosi rikas veri -> üks varvas amputeeritakse, siis
annaabi.ee 
