Briti imp koosseisu # 1896a Briti koloniaalvaldustes, Indias, lõid hindud oma organisatsiooni India Rahvuskongressi, eesmärgiga saavutada Indiale otsustamisõigus siseküsimustes. # 1900 toimus bokserite ülestõus Hiinas. Hävitati lääne tsivilisatsiooni, välismaalasi. USA, Venemaa, Jaapan, Inglismaa, Saksamaa ühinesid Hiina ülestõusu mahasurumiseks. Ikkagi hoogustus kodanlik-demokraatlik liikumine. # 1911a kukutati ManZdu dünastia ja Hiinast sai vabariik. Maailmamajanduse areng: # suurenes toodetud kaupade ja teenuste hulk e sisemajanduse kogutoodang (SKT) 1 inimese kohta üle 2x # majanduses esikohal kaubandus, turusuhted, riiklik regulatsioon taandus. # Arenesid sadamad ja kaubandusfirmad. Tihenes raudteede võrk # Tööstus muutus rahvusvaheliseks, rahandusasutused, kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid. # Riigid muutusid üksteisest sõltuvad, arvati, et sõjad on võimatud.
vabariigid arvati Briti imp koosseisu # 1896a Briti koloniaalvaldustes, Indias, lõid hindud oma organisatsiooni India Rahvuskongressi, eesmärgiga saavutada Indiale otsustamisõigus siseküsimustes. # 1900 toimus bokserite ülestõus Hiinas. Hävitati lääne tsivilisatsiooni, välismaalasi. USA, Venemaa, Jaapan, Inglismaa, Saksamaa ühinesid Hiina ülestõusu mahasurumiseks. Ikkagi hoogustus kodanlik- demokraatlik liikumine. # 1911a kukutati ManZdu dünastia ja Hiinast sai vabariik. Imperialismi süvenemist soodustanud tehnilised uuendused: Tehnilised uuendused masinaehituses, nt kõrge tootlikkusega tööpingid panid aluse seeria e konveiertootmisele.# Transpordi arend autod lennukid jm # Side areng # Tihenes raudteedevõrk 20 saj alguse rahvusvahelise töölishikumise 4 suunda: Neli suunda: Revisionistid Vene enamlased Tsentristid Anarhistid 20 saj töölisliikumiste sarnased maailmavaatelised tunnused: 20
Valmistuti ka "väikeseks sõjaks" Hiinas, mille juhid ei tahtnud tunnistada jaapanlaste pretensioone ülemvõimule Aasias. 1936. a. hoogustas Jaapan oma ettevalmistusi sõjaks. 25. XI 1936 sõlmiti Saksamaa ja Jaapani vahel Antikomiterni pakt. 1937.a. juulis alustasid Jaapani väed sissetungi Põhja- Hiinasse, hiljem ka Kesk- ja Lõuna Hiinasse. HIINA. Võrreldes Jaapaniga oli Hiina nõrk ja mahajäänud maa. Võõramaine Qingi (manzdu) dünastia (1644-1912) oli äärmiselt ebapopulaarne. Tema võimetus moderniseerida riiki ning vabaneda välismaisest majanduslikust ja poliitilisest diktaadist tekitas tugevat opositsiooni. Järk-järgult küpsesid ülestõusuplaanid Qingi dünastia võimult kõrvaldamiseks, mis realiseerusid Xinhai revolutsioonis (1911-1912). 1. I 1912.a. kukutati Qingi dünastia ja kuulutati välja Hiina vabariik, kus presidendiks valiti peaminister kindral Yuan Shikai.