Euroopa rikide kriminaalõiguslik kirjandus väidab, et raskes joobes olev isik ei ole süüdiv. Eestis on psühhiaatrid siiski seisukohal, et keskmises või raskes joobes olnud isik pani teo toime süüdivana. KarS prg 36 on lahendanud küsimuse selliselt, et välistab süü üksnes juhul, kui isik oli küll joobes, kuid ei ole joovet põhjustanud isegi mitte ettevaatamatusest- seega ei näinud ette ega pidanudki nägema ette, et teatud aine manustmine või muu tegu sh. ainete või tegude koosmõju võib põhjustada joobe- ning isik ei suuda aru saada oma teo ebaõiglusest. Selline joove võib tekkida näieks isikul, kes on tarvitanud ravimit ning viibib ruumis, kus ta hingab sisse mõnda toksilist ainet.4 Eeltoodust võib järeeldada, et teoreetilisel tasandil on tahtmatu joove võimalik, kuid praktikas raskesti hinnatav. Süüvõimelise isiku süü puudumine, kui isik ei saa aru teo ebaõiglusest või saab aru oma
funktsioonides ja reaktsioonides. Euroopa rikide kriminaalõiguslik kirjandus väidab, et raskes joobes olev isik ei ole süüdiv. Eestis on psühhiaatrid siiski seisukohal, et keskmises või raskes joobes olnud isik pani teo toime süüdivana. KarS prg 36 on lahendanud küsimuse selliselt, et välistab süü üksnes juhul, kui isik oli küll joobes, kuid ei ole joovet põhjustanud isegi mitte ettevaatamatusest- seega ei näinud ette ega pidanudki nägema ette, et teatud aine manustmine või muu tegu sh. ainete või tegude koosmõju võib põhjustada joobe- ning isik ei suuda aru saada oma teo ebaõiglusest. Selline joove võib tekkida näieks isikul, kes on tarvitanud ravimit ning viibib ruumis, kus ta hingab sisse mõnda toksilist ainet.47 Eeltoodust võib järeeldada, et teoreetilisel tasandil on tahtmatu joove võimalik, kuid praktikas raskesti hinnatav. Süüvõimelise isiku süü puudumine, kui isik ei saa aru teo ebaõiglusest või saab aru