Inimestel, kes on silmitsi erinevate söömishäiretega, on sageli madal enesehinnang ja rahulolematus iseendaga. Tammingu sõnul ei pea tegelema mitte liigse söömisega, vaid selle tegevuseni viinud põhjustega. «Kui inimene soovib midagi muuta oma söömisharjumuste ja toidu kogustes, tuleb järgida inimese impulssi ehk tegutsemistahet ja seda toetada ning julgustada,» sõnas nõustaja. «Impulss, mille inimene tahab suunata toidu aktiivselt manustamiselt väljapoole, võiks olla suunatud algse emotsiooni rahuldamisele.» Söömisharjumuste muutmisel on olulised kaks tasandit - psühhiline ja füsioloogiline. «Kui me hakkame muutma mõtete ja tunnete tasandil oma söömisharjumusi, vajab ka keha füsioloogilist toetamist, mis aitaks tal kohaneda. Abiks selles valdkonnas on meditsiinilised ja toitumisterapeutilised teadmised!» Kombineerides psühhoteraapiat ja toitumisteraapiat võib saavutada väga häid tulemusi
Enamasti imenduvad metaboliidid seedetraktist tagasi (enterohepaatiline ringe) ja erituvad neerude kaudu Muud eritumisteed Rinnapiimaga eritumine on oluline kahjustava toime tõttu imikule. Higi, pisarate ja süljega eritumine pole eriti märkimisväärne. Eritumine kopsude kaudu on oluline peamiselt inhaleeritavate ravimite (anesteetikumide) puhul. Ekvivalentsus Ravimid on ekvivalentsed, kui nad on identsed sama ravimi sisalduselt, kontsentratsioonilt, manustamiselt ja ravimvormilt. Kui ravimid annavad sama kontsentratsiooni toimekohal, st. nende biosaadavus on võrdne, on nad ka bioloogiliselt ekvivalentsed. Need mõisted on olulised kitsa terapeutilise laiusega ravimitele. Bioekvivalentsus Võrreldakse suukaudselt manustatavate ravimpreparaatide biosaadavusi: - suspensioon, tablett või kapsel, - toimeainet kiirelt või aeglaselt vabastav ravimvorm, - originaalravim või geneerik.
annaabi.ee 
