muusikakoolkonnad). Muutused: Vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine, näiteks Madalmaade IV põlvkonna muusik A. Willeart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale. Võeti kasutusele uued pillid: näiteks keelpillidest täiuslik lauto ning vioola da gambad (jalgade vahel mängitav keelpill). Tänapäevase pillikeelega võrreldes mahedam, samuti suurem kui viiul. klahvpillidest orel, klavikord (4-nurkne)ning klavessiin (tiivakujuline, tihtipeale mitme manuaaliga). Ansamblipillid olid puhkpillid, kõige rohkem kasutati plokkflööte, samuti oli arenenud topelthuulikuga pillide valik (NT: Salmeist arenenud pommer, mis oli oboe otsene eelkäija). Pommer oli ka basspillina, nimelt dulaanina (millest hiljem arenes fagott). Levinud olid ka kõversarved (krummhornid) .Vaskpillidest olid kasutusel trompetid, tsink(väljasurnud), tromboonid. Kirikumuusikas olid kasutused puhkpillid. Ricercar- polüfooniline teemade ahel (fuugade eelkäija)
Nurk- kahe suuna vahe. Nurka ei mõõdeta kunagi. Nurk arvutatakse( edasivaade-tagasivaade) Tahhümeeter mõõdab: 1) Horisontaalsuunalugemit 2) vertikaalsuunalugemit 3) kaldkaugust Ülejäänud suurused arvutatakse( HD ei mõõdeta, vaid arvutatakse) Tahhümeetrite liigid 1) Manuaaltahhümeeter- kaalub vähe(umb 4kg), al 1985a. Teodoliit-mõõdab suunalugemeid, aga kaugusi mitte Lõputud peenliigituskruvid Maksab 5 tonni 2) Servotahhümeeter- sisseehitatud mootor, erinevus manuaaliga. Märkimistöö efektiivsus tõuseb 30% Kaalub 6kg. Keeramine täpne ja usaldusväärne Hind 10 tonni 3) Tahhümeeter automaatse prismajälgimissüsteemiga Töö käib ikka kahekesi, aktiivsed/passiivsed prismad. Prismade automatne täppviseerimine. Hind 15 tuhhi 4) Tahhümeeter prisma jälgimisega süsteemi ja kaugjuhtimisega Tahhümeetri taga ei pea inimest olema Tahhümeeter starditakse seispunktist, seejärel käib kogu juhtimine sauaga mõõtja poolt. Hinnaks 20 tonni + pult 5 tonni otsa
annaabi.ee 
