Selline süsteem aitab näiteks mõista keele muutumist 20ndal sajandil. Korpuste koostamisega tegelevadki eelpoolmainitud Tartu Ülikool ja EKI. EKI korpuse maht on 10,4 miljonit sõnavormi, millest ca 80% on ajalehetekstid. Kuna tegemist on juhuslikult kogutud materjalide, pole tegemist represantiivse korpusega. Keeletehnoloogilisi lahendusi on kergem teha pigem kitsale allkeelele näiteks: "on võimalik luua masintõlkesüsteem, mis tõlgib edukalt HewlettPackardi printeri manuaale, kuid mingi teise firma manuaalidega võib ta juba hätta jääda. Sellise süsteemi loomist alustatakse muidugi kõigi HewlettPackardi printeri manuaalide korpuseks koondamisega." (Arvutimaailm, 2002). Probleemi on lahendatud nii, et korpuste maht on viidud sellel tasemele, et seda saab kasutada erinevatel eesmärkidel. ,,Korpuslingvistikas räägitakse palju korpuse representatiivsusest, mis tähendab seda, et korpuses peaksid olema esindatud kõik (või
Muuhulgas oli vaja teada, mitu korda konkreetsel aastal millist linna on komandeeringu raames külastatud. SQL oli tuttav ligikaudu samapalju, kuivõrd lugeja kirjutises siiamaani jõudes. Et ka paarilt tuttavalt nõu küsimine ei aidanud edasi, tuli ise vastav programmike kirjutada. Pool päeva tööd, paar lehekülge koodi ning tulemus oli valmis ja sobis tööandjale. Suur oli aga üllatus, kui paar päeva hiljem SQLi manuaale uurides leidus võimalus seesama töö ühe suhteliselt lihtsa lausega kirja panna. Nüüd siis mõned näited ja seletused, et siinse kirjutise lugejad ei peaks sama pikka ja okkalist teed läbi käima. Algul meeldetuletuseks laste andmed, et oleks näha, mida ja kuidas grupeeritakse. Tahtes iga aasta kohta teada, mitu last meie nimekirjast vastaval aastal sündinud on, aitab järgnev lause. COUNT(*) loeb kokku plokis olevad read. Et päringu lõpus on GROUP BY synniaasta, siis
annaabi.ee 
