Üksildus ja vaesus värvivad tema mõttemaailma arusaamiseni,et kui mädanev maailm ikka on.Oma esimesed 40 eluaastat veetis ta mõtilkledes eksistensi üle ning elas peaegu et eraku elu.Tema maine hakkas kasvama alles 1959 aasta näitusega ning ta palvis tunnustuse kuuekümne aastasena.Olgugi et ta elas üksilduses suutis ta Saksamaa moodsas realismis välja arendada omapärase stiili.Tema tuntuim teos on ,,Ootus"(1935) mis kujutab mantlites ja kaabudes rahvamassi vaatlemas meile nähtamatut objekti.Selles teoses on kõhedust tekitav,ulme filmilik õhkond mis kajastub ka tema hilisemates töödes. ,,Ootus"(1935) JÜRI ARRAK Jüri Arrak (sündis 24. oktoobril 1936 Tallinnas) on eesti maalikunstnik, graafik ningmetalli- ja filmikunstnik. Tema puhul on tegu kõigi eestlaste mällu sööbitunud kunstnikuga kuna tema teosed on väga isikupärased ja meeldejäävad
asetanud. See välismärk kohustas kõiki võitlusele ja ohverdama isamaa kaitseks kõik isiklikud hüved ja elu.9 Kuperjanovlaste mütsimärk10 Kuna Kuperjanov tundis erilist huvi just partisanisõja vastu, siis ristis ta loodud väeosa PARTISANIDE PATALJONIKS ja alustas vastavalt salga nimele armutut sissisõda vaenlasega. 11 Suureks abiks Kuperjanovile tema tegevuses oli naine Alice. Näiteks tegi Alice ettepaneku võtta luuresalkade tarvis kasutusele valged mantlid.12 Neis mantlites oli luurajatel hõlpsam vaenlasele märkamatult võimalikult lähedale hiilida, sest toimus tegevus ju peamiselt talvel. Olgu öeldud, et -6- need mantlid õmbles Alice ise. Just tänu sellele riietusele õnnestusid kuperjanovlastel mitmed vaenlase vastu suunatud rünnakud. Näiteks võib tuua juhtumi kui Jaan Unt teostas 2. jaanuari ööl hästiõnnestunud retke Tabivere jaama. Ainult 8 mehega hiilis ta kahes salgas majade juurde, kus
annaabi.ee 
