Seitsmeteiskümnenda sajandiga tulid moodi lihtsamad lõiked. Algusaastatel kandsid mehed õlgadel epolette. 1620ndatel ja 1630ndatel hakati varrukat vertikaalselt läbi lõikama õlast kuni randmeni jättes paistma valge alussärgi. 1635ndaks aastaks olid naiste varrukad kolmandik pikkusega, väga täidlased aga ilma lisa täidiseta, neid kaunistati elegantsete voltide ja kroogetega või pits mansettidega. Hilisemast seitsmeteistkümnendast sajandist olid meeste mantlitel külgeõmmeldud ümber varrukad, mis läksid laiemaks manseti poole. Naiste varrukad olid selle ajani täidlased ning tihti küünarnukist ülevalt poolt kinni tõmmatud, et jääks rippuma lai avatud kellukese kujuline varrukas. Kaheksateistkümnenda sajandi naiste varrukad olid üldiselt väga ümber küünarnukini, mille lõpus oli sügav mansett. Sellise varruka all olid siidist ja pitsist krooked.
Nende tööristadeks on harpuunid ning metallriistad, mis aitavad liha lõigata, seda süüa ning puhastada. Kõik tööristad on käsitsi valmistatud. Naised valmistavad toitu ning õmblevad riideid, mis on valmistatud kokkuõmeldud looma nahkadest ning jalanõud on tehtud karibuu või hülje nahast ning riidestiilid erinevad igas piirkonnas üksteisest. Igas piirkonnas on erinev kultuur ja seetõttu erinevad nii mustrid Inuitide mantlitel ning nende pikkus ja paksus. Inuitid elasid ja elavad käsitsi valmistatud lumeonnides talve paiku,kus on küllalt ruumi paljudele inimestele, magamisasetele ning ahjule ja looma nahkadest telkides elavad nad soojematel perioodidel. Külma eest kaitsevad Inuiite vaid nende paksud riided ning on tõestatud et nende riided on maailma kõige soojemad. Inuitid söövad kala ning loomaliha, nagu hülje liha, karuliha ning linnulihakõik see toit
Minu arvates oli see moemuutus hea, kuna see tegi naiste elu kergemaks. Tänu sellele, et kleidid muutusid lühemaks, said naised paremini kõndida ja liigelda. 20. sajandi alguses hakati rõhutama puusi. Kadusid laiad ja suured kleidid ning vedik. Seelik muutus sirgeks. Kasutati uusi õhtumantleid, mis olid pelgalt mähitud ürbid, millele moeloojad võisid kujundada erinevaid mustreid ja kaunistusi. Minu arvates oli see hea, kuna tänu sellele muutus riietus mitmekesisemaks. Mantlitel olid erinevad mustrid ja need erinesid disaini poolest. Toimus täielik värvide plahvatus. Hakkas kaduma sukkadelt viktoriaanlik must, mis vahetus punase ja kuldse vastu. Riietused muutusid värvikirevamaks ja mustriterohkemaks. Moemaastikul sai domineerivaks ornament, mille võttis kasutusele Poiret. Minu arvates oli värvide plahvatus hea, kuna nüüd ei olnud riided enam nii tuhmid ja igavad. Inimesed muutusid lõbusamateks. 20
sallitaoline seotav krae.Hakati riietele lisama ilunööpe, kuid need olid üksikud.Detailid said tähtsamaks riietusel,samuti lisati ehisnõela pluusile või jakile. Moejoone raskuspunkt on külge õmmeldavad varrukad ja kraekujundus. Langev õlajoon madalamalt külgeõmmeldud käistega.Põikläbilõige või vöö domineerib seeliku ülaosal ja ka mantlil ja kostüümidel.Rääkides talvisemast moest oli mantlitel on avar krae ja varrukad madalalt otsa õmmeldud,ei hoidnud kehasse ning tihtipeale domineeris mantlil karvkrae.1961.1962 vahemikus valitsevad ajaloolised meeleolud- renessand, barokk,vana-vene ornamentiko. Pidulikud seelikud jäid ikka samasugusteks. Maailmas oli kõige levinum rõivastus selajal dzemperkleit. Aind materalist sõltus, kus sa seda kannad. Enim kasutati trikotaaži materjali, kuid ka villast, puuvillast, sünteesilist riiet(veniv v hästi langev). Aksessuaaridest
teatrisse üle oli kolinud. Ainult näitelava kohal oli natuke rõduräästast (muidu olid teatrid pealt lahtised), etendust võidi anda ainult päeva ajal ning halva ilmaga sadas vihm ja lumi publikule otse kaela. Publiku kohad olid nagu nüüdki põrandal, rõdul ja loozides. Viimastes istusid jõukamad pealtvaatajad, kuna põranda (parteri, või pigemini õue) publik seisis. Kuid ka näitelaval kahel pool ääres istusid või lamasid mantlitel pikali autori kaitsjad ja sõbrad, rikkad ülikud ning uhked frandid. Loozides istuvatel naistel olid harilikult näokatted, maskid ees osalt kõleda õhu, osalt sellepärast, et lavalt tulevate rõveduste pärast ei tarvitseks punastada. Esimesed read olid avalike naiste, kurtisaanide päralt, sest siin oli neil kõige parem turg. Teatrietendustest võtsid osa kõik ühiskonnakihid peale puritaanide (eriti askeetlike elukommetega usulahk). Publik ei
annaabi.ee 
