OTSAJU Otsaju koosneb paarilistest suurajupoolkeradest ehk hemisfääriks ja neid ühendavatest kommissuuridest. Suurajupoolkerade koosseisu kuuluvad ajukoor, juhteteed, basaaltuumad e. põhimikutuumad ja külgmised ajuvatsakesed. Peaajukoor on kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS-i osa, mille funktsiooniga on seotud meie teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, tajude teke, õppimine, mälu ja õpitu unustamine ning sihipärane tegutsemine. Suurajupoolkerade pind, mida katab mantlitaoliselt hallolluse kiht, on liigendatud paljude vagude varal sagarateks ja käärudeks. Selle tõttu on aju pindala ~ 2 m 2 ja 10 ajukoor sisaldab ~10 närvirakku ning ligikaudu 10 korda rohkem neurogliiarakke moodustab suuraju kaalust umbes 1/3. Suuraju koor koosneb mitmest, enamasti 6 närvirakkude ja -kiudude kihist, mille ehitus piirkonniti varieerub. Vaod ja käärud võimaldavad suurajupoolkerade pinda suurendada ja seda verega paremini varustada
löögisageduse ja hingamissageduse tõus, aga samuti süljeeritus, närimisliigutused jm. Hipokambi keemiline ärritamine kutsus katseloomadel esile emotsionaalse labiilsuse suurenemise, kergesti vallandusid raev ja agressiivsus, seetõttu võib vaadelda hipokampi kui aferentsete reaktsioonidega ala. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Suuraju poolkerade pind, mida närvirakkude kiht mantlitaoliselt katab, on liigendatud paljude vagude varal sagarateks ja käärudeks. Sele tõttu on aju pindlala umbes 0,2m2 ja suuraju kaalust moodustab ajukoor umbes kolmandiku. Suurajukoorel eristatakse projektsiooni- ja assotsiatsiooniväljasid. Projektsiooniväljadel, mis võivad olla sensoorsed või motoorsed, tehakse vahet veel primaarsete ja sekundaarsete alade vahel. Sensoorseteks nim proj.väljasid, kuhu saabuvad aferentsed impulsid meeleelunditelt, motoorseteks neid alasid, kus suurajukoores
annaabi.ee 
