ilmalik võim koondus valitseja kätte. Üks ülesandeid oli alamate julgeoleku korra ja rahu tagamine,kuningavõim pidi olema eluaegne, absoluutne ja jagamatu,päris täielik ei olnud absolutism üheski Euroopa riigis va Venemaa,Prantsusmaal- seisuslikud esinduskogud olid – provintsides monarhi seadused registreeris parlament jne. OMADUSED Feodaalide rüütlivägi asendus palgasõjaväega,ametnikkond loodi mantliaadli ja kolmanda seisuse baasil- tõhustus riigivalitsemine,kirik allutati riigile kas reformatsiooni või Augsburgi usurahuga – rahvus- ehk riigikirik,usuvabadus lõpetati,suurfeodaalid koondati õukonda & suruti maha mässud,merkantilism majanduses. Prantsusmaal hakkas kujunema hiljemalt 16.saj,Henri IV lõpetas ususõjad kuulutas katoliku usu valitsevaks. Kolmekümneaastases sõjas sõdis Habsburgide vastu protestantide poolel
haritlased suundusid Inglismaale, tutvusid uute ideedega ja levitasid neid, lisades neile pisut värvi. Prantsuse mõtlejad populariseerisid ka Inglise valitsusvormi. Rene Descartes (loe: dekaart) (1596-1650) oli ratsionalismi rajaja. Temalt pärineb lause "mõtlen, järelikult olen olemas". Descartes rõhutas vajadust kahelda usutõdedes ja selles, kas olemasolev kord ja süsteem vastab ikka inimeste vajadusele ja mõistusele. Charles Montesquieu (1689-1755) Sündis Bordeaux lähedal mantliaadli perekonnas. Sai hea hariduse, milles oli kesksel kohal antiikajalugu ja kirjandus. Pärast kohaliku kolledzi lõpetamist süvenes ta eriti õigusteadusesse, 27. aastaselt sai ta Bordeau` parlamendipresidendiks. See oli auväärne amet, mis jättis piisavalt aega ka teadusega tegelemiseks. Kümme aastat hiljem siirdus ta reisile mööda Euroopat. Tundis huvi külastatavate maade ühiskondlike suhete ja poliitilise elu vastu. 1728 valiti ta Prantsuse Akadeemia liikmeks.
elulaadilised erinevused. Peapiiskopid, piiskopid jt. kõrgvaimulikud pärinesid enamasti kõrgaadlikest, neil olid lossid ja nad elasid üpris ilmalikku seltskondlikku elu. Kogudusevaimulikud (küreed, vikaarid) olid oma elulaadilt lähedased talupoegadele ja käsitöölistele. Aadli hulka kuulus koos perekonnaliikmetega umbes 550 000 inimest. Seisuslikult tehti vahet vana päritolu nn. mõõga-aadli ja kodanluse seest pärineva nn. mantliaadli vahel. Ainult mõõga-aadlisse kuuluvad mehed võisid käia koos kuningaga jahil, osaleda kuningapaari õhtusöögil ja istuda kuninglikku tõlda. tegelikult kuulus õukonda kõrgaadel, kellel oli hertsogi, markii, krahvi või vikondi tiitel. Neile laekus lisaks talupoegadelt saadavatele maksudele, rendile ja andamitele sissetulekuid ka riigikassast. Aadlike seas oli levinud arvamus, et neil ei sobi töötada. Keelatud oli olla
annaabi.ee 
