maetud Tartu Jaani kirikusse), pärandas mõisa edasi Heinrich Johann von Güntersbergi ja Dorothea von Güntersbergi (sündinud Buhrmeister) pojale Eberhard von Güntersbergile (16541704). Pärast Eberhardi surma pärandus mõis edasi tema tütrele Margarethe Elisabeth Zoege, kelle Zöge von Manteuffelite suguvõsaliin piirdus alates 1795. aastal nimekujuga Manteuffel. Puurmani mõis jäi krahv Manteuffelite suguvõsa valdusesse, kuni mõisahoone võõrandati 1919. aastal Eesti Vabariigi poolt. 1923. aastast asus lossis tegutsema Puurmani kool. Tänapäeval asub mõisa peahoones Puurmani Gümnaasium. Mõisahooned ja park Mõisakeskuse ja lossi ees on prantsuse stiilis sümmeetriline mõisapark koos purskkaevu ja puudealleega. Pargis on enam kui 50 puu- ja põõsaliiki
mõisa peahoone vaegkuuljate kooli päralt. Peahoone vastu teisele poole auringi on 1950. aastal ehitatud uus neoklassitsistlik koolihoone. Porkuni Järv Võhmuta Mõis Võhmuta mõis rajati 17. sajandi teisel poolel. Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus mõis Zoege von Manteuffelite perekonnale, mõisa viimane omanik oli Ernst Zoege von Manteuffel. Võhmuta oli Eesti üks stiilsemaid klassitsistlikke väikemõisaid. Tõnäoliselt 18. sajandi teisest poolest pärinev puidust ühekorruseline barokne peahoone ehitati 19. sajandi alguses ümber lameda plekk-katusega klassitsistlikuks hooneks. Hoone fassaadi keskosale lisati nelja sambaga portikus koos kolmnurkfrontooniga. Stiilne kompleks on praegu palju lagunenud ja varemeis. Kuie Mõis
Eestis esialgu ainult sakslased. 18.saj.lõpuni oli seisuslik kuuluvus olnud tähtsam või vähemalt silmatorkavam kui etniline kuuluvus. Haritud eestlane sulas täiesti loomulikult sakslaste hulka. Balti kubermangude ja Saksamaa vahel tihenesid kultuurisuhted, Saksamaal käidi õppimas ja sealt tuli kirjanikke, koduõpetajaid ja kunstnikke, kes lühemaks, kes pikemaks ajaks. Sellistest olid kõige tuntumad kaksikvennad Kügelegenid, kes abiellusid neidudega von Manteuffelite perekonnast. Portreemaalijana Saksamaalgi nimekas Gerhard Franz von Kügelen (1772 1820) peatus Eestis episoodiliselt, aga maastikumaalija Karl Ferdinand von Kügelen (1772 1832) jäigi Eestisse elama. 1818 tegi ta reisi Soome, mille tulemusel sündisid joonistused ja hiljem ka litograafiad (kolmes vihikus, igas viis lehte) pealkirjaga "Soome maalilised vaated". Vaated on klassitsismile omaselt idealiseeritud ja