varisenud ja säilitab tänini. Foto nr 2. Kiek in de Kök Kiek in de Kök oli 16. sajandil Põhja-Euroopa võimsaim suurtükitorn. Kroonikad väidavad, et Kiek in de Kök oli omal ajal võimsaim suurtükitorn kogu Läänemere kaldal. Legendi järgi sai Kiek in de Kök ("kiika kööki") nime oma kõrguse tõttu. Kuuekorruseline torn oli nii kõrge, et sõdalased, kes olid selle tipus, said vaadata kuidas koduperenaised ja teenijad mantelahjuga köökides süüa tegid. 6 läbimõõt on 25 m, seinte paksus ulatub 4,7 - 5,1 meetrini. Alates 18. sajandi teisest poolest oli tornis laskemoona- ja relvaladu. Humoristliku nime Paks
Torni ülaosa ehitati paksemaks, tornile lisati seest kupli ja väljast koonuse kujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi, mis kaeti katusekividega. Esimese korruse põranda keskel olevast sepisvõrega kaetud luugist pääses keldris asuvasse soolalattu.[2] Legendi järgi sai Kiek in de Kök (kiika kööki) nime oma kõrguse tõttu. Kuuekorruseline torn oli nii kõrge, et sõdalased, kes olid selle tipus, said vaadata kuidas koduperenaised ja teenijad mantelahjuga köökides süüa tegid.[3] 2)Paks Margareeta Paks Margareeta sai oma praeguse nime 1842. aastal. Enne nimetati seda ,,Uueks torniks".Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna linnamüüri ehitamise ajalugu. Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati kolmveerandringikujulisena, läbimõõduga 25 meetrit ning seinte paksusega 4,4-6,5 meetrit, kusjuures seinte paksus kahanes astmeliselt ülespoole. Torn oli algselt viiekorruseline, kolm alumist
annaabi.ee 
