Suure tähtsuse annab Suits luule plastilisele, kuid rangelt distsiplineeritud vormile. "Tuulemaa" luuletuste tekkes pidas Suits ise oluliseks murranguid nii ühiskondlikus elus kui ka poeedi isiklikus saatuses. Samuti toonitas ta, et luuleraamatuni ulatus Skandinaavia, vene, saksa ja prantsuse intensiivselt impressionistliku ja sümbolistliku luule sisendusi. Ta huvitus sel ajal V. Ivanovist, St. Georgest ja B. Gripenbergist. "Tuulemaas" on märgatud lähisjooni Otto Mannise ja Sologubiga. Keerukad poliitilised ja esteetilised otsingud, hinnangud ja ümberhinnangud, elus ja poeedis endas toimuvad murrangud muutsid luuleraamatu ilmumise aja pingerikkaks protsessiks. 1906. aastal lootis Suits uue värsikogu avaldada võrdlemisi kiiresti, kuid see õnnestus tal alles 1913. a. kevadtalvel. Suits avas armastuslüürika uusi aspekte, püüdes tabada alles tekkivaid või hääbuvaid, ka ekslikke, üksteisest mööda käivaid emotsioone
2. Maast ja maavaimudelt saadud haigused; 3. Metsast ja metsavaimudelt saadud haigused; 4. Veest ja veevaimudelt saadud haigused; 5. Tuulest saadud haigused; 6. Tulest saadud haigused; 7. Maja- ja saunavaimudelt saadud haigused; 8. Jumala(te) saadetud haigused; 9. Haigusdeemonilt saadud haigused. Demonoloogiliste haigustekitajate ilmumiskuju järgi (Manninen): 1. Seestumine; 2. Välisjõu kallaletulek; 3. Nakkusrünnak Sõukand oma kommentaaris märgib, et Mannise peamine puudus käesolevate klassifitsioonide puhul on see, et inimesed (vähemalt uusaegne soome- ja eesti talurahvas) ei pruukinud sugugi vältida ratsionaalseid seletusviise. RAVIST M. Kõiva toob raviriituse puhul välja mitmed järgud: · Kogunemine ja tutvumine; · Haige veenmine arstija võimekuses; · Haiguse päritolu väljaselgitamine; · Haiguse otsimine ja eemaldamine, hävitamine või tagasisaamine; · Paranemisreeglite, ettekirjutuste selgitamine; · Ravimite üleandmine;
annaabi.ee 
