saprophyticus’e eristamiseks teistest koagulaasnegatiivsetest stafülokokkidest. Test S. aureus S. epidermidis S.saprophyticus Hemolüüs Tavaliselt ß Tavaliselt puudub Tavaliselt puudub Pigment Sageli kreemikas-kollakas Tavaliselt valge Tavaliselt valge Novobiotsiin Tundlik (>16 mm) Tundlik (> 16 mm) Resistentne (<16 mm) KASV SOOLA- MANNIITAGARIL. Võimaldab safülokokkide selektiivset isoleerimist, kuna enamus teisi mikroobe ei ole suutelised kasvama kõrge soola kontsentratsiooni (7,5%) juures. Koagulaaspositiivsed stafülokokid tekitavad kasvukoha ümber kollaka tsooni, kuna manniidi lõhustamisel tekib hapet, mille tõttu söötmes olev indikaator fenoolpunane muutub kollaseks. Koagulaasnegatiivsed stafülokokid enamasti manniiti ei lõhusta, mistõttu sööde jääb punaseks. Kliinilistes laborites seda testi rutiinselt ei kasutata
toidumürgistus – toit, oksemass, (roe); TSS – tupp, (veri), (nahk). • Kliinilise materjali mikroskoopia: üksikud rakud, väiksed grupid. • Verekülv uuritakse pärast 24 h inkubeerimist 37°C. • Kiirmeetodid: proteiin A seostub IgG Fc-osaga. Latekspartiklil IgG Fc vaba, tekib aglutinatsioon. Saab määrata ka koagulaasi. • Kultiveerimine: lamba verega söötmel, β-hemolüüs. Manniitagaril võimalik teistest mikroobidest eristada. Streptokokkidest eristab katalas, SA toodab koagulaasi. HI kontrolliks tüpiseeritakse tüvesid antibiogrammil, biokeemiliste omaduste alusel, fagotüpeerimisel (bakteriofaag lüüsib spetsbakterit), molekulaarmeetoditel. ravi ja profülaktika. <10% stafülokokkidest penitsilliin-tundlikud (β-laktamaasi tootmine, plasmiididega). MRSA: Oksatsilliinile Eestis resistentsus 0,2% (uued PBP). MRSA on resistentsed β-laktaamidele, β-
annaabi.ee 
