Karjalastja Viiburi linnast. (6.dets 1917 sai Soomest iseseisev vabariik. Teised riigid nõustusid seda tunnistama allas pärast NL-tu. Punaarmee ei lahkunud Soomest, sellest sai punaste põhiline toetaja. NL tahtis muuta Soome kommunistlikuks ja liita Nlga. Soome valitsus rajas Põhja- ja Kesk-Soomes oma tugila. Iseseisva Soome riigi pooldaja ja sõjaväe ülemjuhataja oli Gustav Mannerheim. Tema väed saavutasid võidu punasoomlaste ja vene enamlaste üle. 1918 sai Mannerheimist riigihoidja. Tegi põhiseaduse, millega Soome nim. Vabariigiks. Sõda NL lõppes 1920 Vene-Soome Tartu rahuga. 1920 sai Soomest Rahvasteliidu liige. Püüdis riiki tugevdada. Majanduskriis põhjustas raskusi. Suurenes nõukogude korra oht. Peale majanduskriisi tuli oht idast. Kaitseks ehitati Karjala maakitsikusele kaitseliin (Mannerheimi liin) . Otsiti abi läänest ja Saksast, kuid see ei aidanud pääseda NL rünnaksut. 1930 esitas
sotsiaaldemokraadid asusid peagi taas olulist rolli mängima, ei olnud selline riik, mida Mannerheim oli ihaldnud. 1920. aastatel oli Soome ühiskond veel liiga lõhenenud, et valge aate eestvõitleja Mannerheim oleks saanud tõusta sõjaväes või kaitseliidus juhtivale kohale. Kuid ka Mannerheimi puhul kehtib igivana tõetera: ajad muutuvad ja inimesed arenevad koos muutuva ajaga. Veebruaris 1931 presidendiks valitud Pehr Evind Svinhufvudi algatusel sai Mannerheimist Kaitsenõukogu esimees ja peagi anti talle sõjamarssali auaste. Lisaks lepiti kokku, et sõja puhul saab temast sõjavägede ülemjuhataja. Kaitsenõukogu esimehena hoolitses Mannerheim väsimatult relvajõudude moderniseerimise eest. See kõik nõudis raha, kuid valitsus ja parlament ei pidanud kaua aega sõjaohtu tõsiseks ning kaitsekulutusteks eraldatud summad olid ebapiisavad. Olukord muutus alles 1939, kui rahvusvaheline olukord teravnes ning Mannerheim palus end
26 Aprill 1918 - Lõuna-Soomesse tulid Saksalased. Mai 1918 - kodusõda lõppes vabariiklaste võiduga Saksamaa toetusel. Kodusõja ajal kujunes Vabariig poolel kaitseliit (vabatahtlike ralvastatud liit). Hakati formeerima ka riikliku Soome armeed. Carl Gustav Mannerheim sai Soome sõjaväe ülemjuhatajaks kodusõja ajal. Talle ei meeldinud koostöö Saksamaaga ja ta astus ajutiselt valitsusest välja. Detsember 1918 - Mannerheimist sai riigihoidja ehk riigipea. (Laidoner ja Mannerheim olid koos õppinud.) Tema valitsemis ajal paranesid suhted Soome ja Antante'i vahel. 1920 - Tartus sõlmiti Soome ja Nõukogude Venemaa vaheline rahuleping. Soome delegatsiooni juhtis Paasikivi. 1939-1940; 1941-1944 oli Mannerheim Soome sõjaväe ülemjuhataja (Talve ja Jätku sõda). 1944-1946 oli Mannerheim Soome presidendiks. 2.16.3.1 SISEPOLIITIKA Kodusõja järel oli lühikeseks ajaks Soome poliitika Saksameelne
annaabi.ee 
