tähtsamatest sündmustest. Muuseumi keldris oli palju telefoni suunamis aparaate ja sai veel näha ka kahte suurt inimese kuju. Muuseumi esimesel korrusel oli palju põnevaid asju nagu näiteks juuksuri tool, suhkruvati masin, juuksekuivatus aparaat,käerauad, noad, relvad, habemis ajamis masin ehk bardel. Veel oli ka esimesel korrusel ka palju huvitavaid rahatähti, passe ehk isikut tõendavaid dokumente ja mundris mannekeene koos relvadega (Mosin- nagant). Mannekeenide kõrval oli veel nõukogude Venemaa relvi nagu näiteks PPSH-72 ja PPSH-41. Munris oli ka näha Saksamaa mannekeeni saksa sõjaväe mundris ja kelle oli käes relv MP-40. Esimes ruumis sai ka videosi vaadata ja ise isiklikult vaatasin tookord video nimega Kuidas talupidamine välja nägi tooaeg. Endal väga meeldis muuseumis nähtud autod ja relvad!!
Kui tootmine piirduks ainult kodumaaga, ei tooks see riigile kuigi palju kasumit sisse. Eelis oleks ka veel see, kui ettevõtja tuleks erilise toodanguga välja, mida kuskil mujal pole veel leiutatud. Näiteks eestlaste tehtud virtuaalne proovikabiin Fits.me on tuntud ülemaailma ja üha rohkem kasutatakse seda lehekülge, sest mitte ükski ei ole selle peale veel tulnud. Kodus olles saavad inimesed tänu sellele hõlpsasti riideid Internetist soetada, sest sealsed identse kujuga mannekeenide järgi saab aru, kas sobib või mitte. Nii geniaalse toodanguga on kerge viis riigile head tuntust kui ka kasumit sisse tuua.) Loomingulisus aitab kriiside ajal paremini hakkama saada. Hea on see, et kodanikud ei mõtle ainult iseenda peale, vaid ka teiste. Inimesed hoiavad kokku ja aitavad teisi nii palju kui saab. Majanduskriisi ajal oli sellest väga hästi aru saada. Kui niigi saadi oma peres vähese eelarvega hakkama, suudeti siis isegi palju halvema seisuga perekondi aidata
Saksamaalt, Rootsist, Inglismaalt ja ka Prantsusmaalt ning üldpildi moest sai kätte ka linnapildis liikuvate turistide kaudu. Olulist rolli mängis ka Soome TV ülekannete nähtavus Eesti põhjarannikul. Erialaseid kogemusi käidi koos teiste liiduvabariikide esindajatega vahetamas peamiselt Üleliidulises Moemajas Moskvas, kuid ka rahvusvahelistel moekongressidel, -tööstusnäitustel ja messidel. Eesti võis oma moekunstnike ja nägusate mannekeenide taseme üle uhkust tunda. Omaette konks oli aga selles, et Silueti tegijatel polnud raudse eesriide taga õiget aimu, kuidas moeajakirja täpselt tehakse. Esimese arvutigi sai toimetus alles 1991.aastal. Igal numbril oli oma kunstnik, kes tegi põhiosa kujundusest. Makett tuli käsitsi kokku kleepida. Silueti tiraas oli aga meeletu eestikeeles keskmiselt 52 000 ja venekeeles 320 000 360 000 ajakirja. Suur osa tiraasist müüdi sotsialismiriikides, näiteks Bulgaarias.Siluetti
annaabi.ee 
