austamine. Kõige suurem mina-pildi muutus toimus aga Ahmedi juures. Kui Ivo ta alguses päästis ja pärast seda majja ka Nika tõi, ähvardas ta pidevalt, et tapab teise mehe ära ning Ivol põle isegi mõtet teda põetada. Tol hetkel oli ta väga kinni oma uskumustes ning tundis, et peab oma sõbra eest kätte maksma, kuigi ka ta ise oli mitu grusiini maha lasknud. Ta oli väga kättemaksuhimuline ning kuigi ta kuuletus Ivo manitsustele, ei lahtunud tema viha nii lihtsalt. Filmi lõpus oli aga näha, kuidas ta Nikaga koostööd tegi, et kõrvaldada koduõuele saabunud oht teiste sõdurite näol ning kui grusiin suri, oli tunda nendevahelist sõprust. See väljendus ka Nika kassetis, mida Ahmed koju sõites autos mängis. 1.5. Hälbekäitumine Hälbekäitumine on filmis oma piiri tugevalt ähmastanud kriminaalse ja deviantse vahel. Põhuseks regioonis kehtiv sõjaseisukord. Aset leidnud surmad oleks
võimaluse otsida (või tekitada) tugevas ketis nõrka lüli. Olen sattunud sellisele nõrgale lülile Jaapani veebifirmas, kus sisevõrgus oli arvuti nii vana Windowsi versiooniga, et lubas n-ö majja astuda mitte salasõna sisestades, vaid seda küsimust kustutades. Teadmatus või hoolimatus? Küllap lihtsalt tõde, et tegijal juhtub. Samal tasemel kahe silma vahele jätmisi on Eestiski piisavalt. Salasõnadega hooletu ümberkäimine on vaatamata ekspertide pidevatele manitsustele jätkuvalt arvutikasutajate suurim viga. Peale kleepsuga nähtavale kohale pandud "sala- sõna" on tavaline asi kasutada üht ja sama parooli erinevais süsteemides, tegelikult olemas olevate sõnade kasutamine jne. Teine vigade grupp on isetegevus riistvara alal, mis turvalised võrgud avatuks muudab. Kui sedalaadi insenerlusega kaasneb kusagilt allalaaditud kahtlase tarkvara kasutamine (kiputakse kõike reklaamis mõista antut uskuma), võib tulemuseks saada päris halbu tagajärgi.