Vanim tuntud didaktilise eepose viljeleja on 8. saj. lõpus või 7. saj.alguses elanud Hesiodos. Hesiodos oli moralist ja mütoloogiliste muistendite süstematiseerija. Tema on esimene Euroopa kirjanik, kelle autorlus on kindel (Unt 2001). Hesiodoselt on säilinud kaks poeemi: "Tööd ja päevad" (828 värssi) ja varasem "Theogonia" (e. "Jumalate pärinemine") (1022 värssi). "Tööd ja päevad" sisaldab biograafilisi elemente ja on kirjutatud manitsusena ja õpetusena Hesiodose vennale. Hesiodos mõtiskleb õigluse üle, rikastumise kiidab ta heaks vaid läbi ausa töö. Hesiodos loob muistendi viiest ajastust e. sugupõlvest: kuldne ajastu inimesed elasid kui jumalad; hõbedane ja vaskne ajastu elu halvenemine; heeroste ajastu lühiajaline elu paranemine; raudne ajastu Hesiodose kaasaeg, ülekohtu ja vägivalla ajastu. Hesiodos manitseb inimesi tööd tegema ja õiglaselt elama siis tasuvad jumalad vaeva
Töödes ja päevades esineb rohkelt paralleele vana-idamaade kirjandusega. Vanaaja tarkusekirjandusele iseloomulikult on see esitatud õpetussõnadena noormehele, keda Hesiodos manitseb loobuma ahnitsemisest ning elama ausat ja töökat elu. Kuna eepose värsimõõdu edasiandmiseks eesti keeles on mitmeid võimalusi, peaks laskma rütmil ise paika minna. Tööd ja päevad sisaldab biograafilisi elemente ja on kirjutatud manitsusena ja õpetusena Hesiodose vennale (Perses). Hesiodos mõtiskleb õigluse üle, rikastumise kiidab ta heaks vaid läbi ausa töö. Hesiodos loob muistendi viiest ajastust e. sugupõlvest: kuldne ajastu inimesed elasid kui jumalad; hõbedane ja vaskne ajastu elu halvenemine; heeroste ajastu lühiajaline elu paranemine; raudne ajastu Hesiodose kaasaeg, ülekohtu ja vägivalla ajastu. Hesiodos manitseb inimesi tööd tegema ja õiglaselt elama siis tasuvad jumalad vaeva