järkjärguline halvenemine hõbedasel ja vasksel ajastul. Pärast lühiajalist elu paranemist heeroste ajajärgul (mille Hesiodos lisab muistendis esinevale neljale ajastule) saabub lõpuks viies, raudne ajastu, vägivalla ja kohtu ajajärk. See on luuletaja enda kaasaeg. Hesiodos jõuab järeldusele, et parem oleks üldse mitte elada sel õudsel ajal. Sel puhul esitab autor manitsuseks kaasaegseile valmi- esimese meile tuntud antiikse valmi- ööbikust ja kullist, milles allegoorilised kujutatakse ühiskondlikke vahekordi. Kuningad, s.o. aristokraadid, hoiavad kogu võimu enda käes; alamast soost, ehkki tubli ja isegi andekas inimene on nõrk, sest ta on täielikus sõltuvuses tugevast. Nendes sõnades kõlab juba luuletaja nördimus, kes ise sai tunda kuningate võimu. Kuid Hesiodos ei mõtle
lihvitud klaasist. Alati saatis ta ema kirikusse minekul ja oli kõigi emandate uhkus. Kõik poisid,vihkasid teda, sest ta oli nii hea, ja pealegi seati teda neile alatasa eeskujuks. Tema tagumisest taskust rippus välja valge ninarätik -- juhuslikult, nagu ikka pühapäeviti. Tomil ei olnud ninarätikut ja ta vaatas poistele, kel see õli, kui saksikutele. Et kogudus oli nüüd täielikult koos, helises kell veel kord viivitajate ja ümber-uitajate manitsuseks, ja siis valitses kirikus pühalik vaikus, mida segasid ainult koori itsitamine ja sosistamine galeriil. Koor itsitas ja sosistas alati kogu jumalateenistusaja. Oli kord üks kirikukoor, kes polnud halvasti kasvatatud, kuid ma olen unustanud, kus see oli. See oli palju aastaid tagasi, ja ma mäletan sellest üsna vähe, kuid arvan, et see oli kusagil võõral maal. Õpetaja nimetas laulu ja luges selle ette tundeküllaselt, erilise rõhuga, mis selles maanurgas väga meeldis
Aga nüüd ütelge mulle, mis te vastasite, kui teilt küsiti, kas usute jumalat." ,,Vastasin, et usun." ,,Kas tõesti vastasite: usun, mitte aga kuidagi teisiti? Kas te ehk ei öelnud: vist usun?" päris direktor. ,,Just nõnda," kinnitas Indrek imestunult, et direktoril nii täpsed andmed. ,,Kas kuulete, kas kuulete!" karjus direktor. ,,See pikk inimene siin vist usub! Kes on teist enne niisukest inimest kuulnud või näinud?" pöördus ta ümberseisjate poole, kellele õpetuseks ja manitsuseks oli ju kogu kõnelus. ,,Härra Maurus näeb ja kuuleb esimest korda. Tema on vana ja tal on hall habe, aga tema kuuleb esimest korda niisukest inimest. Aga mis on teie isa nimi?" pöördus direktor Indreku poole. ,,Andres," vastas Indrek, ilma et oleks taibanud, milleks see. ,,Ja teie isa talu nimi?" päris direktor edasi. ,,Vargamäe." ,,Soo, või Vargamäe," kordas direktor, ja muigega teiste poole pöördudes lisas ta juurde: ,,Kena nimi see Vargamäe, mis
annaabi.ee 
