sajandi alguses elavnes kapitalismi areng, seda soodustas suur sisseränne (1867-1900 umbes 1,6 mln inimest). Tööstuse ja põllumajanduse (pms. nisukasvatuse) kiiret edenemist hõlbustas valitsuse protektsionistlik poliitika; kodanluse rikastamist võimaldas eriti raudteede ehitamine ja sisserännanute odav tööjõud. Läänealade asustamise kaasnenud põliselanike väljatõrjumine põhjustas indiaanlaste ja mestiitside ülestõuse (1869-70 Manitobas, 1885 Albertas ja Sashatchewanis), neid juhtis L. Riel. 1886 asutati esimene ametiühing-koondis, Kanada ametiühingute Kongress. I maailmasõda, milles Kanada osales Suurbritannia poolel, ergutas monopolistliku kapitalismi arengut. Ühtlasi tugevnes USA majanduse positsioon, mis nõrgendas Kanada sõltuvust Suurbritanniast. Majanduse arenedes tugevnes töölisklass; 1919 puhkes Winnipegis üldstreik.. 1931 sai Kanadast Briti Rahvaste Ühendusse (aastast
rukis. Jahedamates ainult mõned neist. Lähiaastatel on Kanada farmerid hakanud kasvatama ka riisi tulenevalt Aasia maade inimeste populatsiooni kasvamisest. Puu- ja köögivilju kasvatatakse põhiliselt Nova Scotias, edela Ontarios, edela British Columbias, New Brunswickis ja Quebecis. (Joonis 1). Põhilised produktid on: õunad, pirnid, ploomid, aprikoosid, visikud, kirsid, maasikad, vaarikad ja pamplid. Sarapuid ja viinamarjapuid kasvatatakse ida Kanadas ja British Columbias. Manitobas kasvatatakse tatart, mille jahu eksporditakse põhiliselt Jaapanisse. Veiseid ja lambaid kasvatatakse enamasti British Columbia orgudes ja tasandikel. Lääne Ontarios kasvatatakse peale veiste ka sigu. On olemas ka suuremaid piimatoodete piirkondi Nova Scotias, lõuna New Burnswickis, St. Lawrence’i orus ning kirde Ontarios. Kanada piimatoodete tööstus on põllumajandussektori kolmas kõige suurem tööstus. Põllumajandustooted
annaabi.ee 
