asetatud kindla süsteemi järgi litrid: äärekirjade juures asetsevad väikesed litrid tihedate ridadena, keskkirjal motiivide kontuure järgivana või hõreda raena. Vasklitrid õmmeldi krae külge valge või sinise linase lõngaga. Linane tikkimismaterjal, mis üldiselt oli valge, värviti koduste vahenditega siniseks ja seda kasutati nii tikandis kui ka niplispitside kontuurjoontena. Sarnaseid eraldi kraesid või kraesid koos maniskiga valmistai ka eraldi särgist. Sest sageli õmmeldi särke ka kraeta, kodust välja minnes täiendati särki lahtkraega. Nii sai kaunistatud kraed paremini korrastada ning vajaduse korral vahetada. Seelik. Karjas kanti hiljemalt 18. sajandi lõpust alates punast või lambapruuni kurrutatud seelikut, mida alläärde kootud põiktriipude, viirgade järgi nimetati kirikuueks.
Kasetriibik seevastu on sügavas unes septembrist kevadeni. Tüüpiline metsaelanik on valgejänes lõhkise ülamoka, laiade käppade ja talvel pea üleni valge kasukaga loomake. Toitu aitab 10 valgejänesel omastada iseenda väljaheidete näsimine, misjärel metsa ümarad kõvad pabulad jäävad. Valge metsasaksaga maiustada ihkab mitu kiskjaliiki metsnugisest hundini. Pruun sale kollakasoranzi maniskiga metsnugis tegutseb enamasti maas, ent oravaid jahtides või ise pagedes ka puuvõrades. Lumele jätab enamasti näpuotsa-suurusi paarisjälgi. Suurim kärplane on heleda koonu ja tumedate silmatriipudega, vahel isegi 30 kg kaaluv mäger. See väliselt rahulik, kuid end vaenlase vastu kaitstes väga visa uruelanik jätab öösiti toitu otsides enda käiguradadele pikkadest küünistest tuntavaid jälgi. Urusuudesse kuhjab ta künnivao kõrgusi liivavalle
annaabi.ee 
