praeguseks 7,29 miljardit inimest ning meil on 2011.aasta seisuga 194 riiki, aga mida teha, et see kõik säiliks? Maailmas on kahte sorti riike: arenenud riigid ja arengumaad. Arenenud riikides on majandus paremini välja arenenud kui arengumaades. Tulevastele põlvedele meeldiks kindlasti elada rohkem arenenud riikides, sest seal on rohkem võimalusi. Maailmas peaks rohkem tähelepanu pöörama haridusele, mis on kõige aluseks. Kui inimene ei ole haritud, on ta palju manipuleeritavam. Seda on näha Aafrika riikides, kus inimesed usuvad kõike, mida neile räägitakse. Sealsed inimesed elavad vaesuses ja joogivee puuduses. Kõik arenenud riigid oleksid kindlasti võimelised arengumaid aitama, kuid inimesed on selle jaoks liiga auahned ja kadedad. Eestlased on loonud organisatsiooni Mondo, et Aafrikas elavaid lapsi kooli saata ja toetada. Uusi tehnoloogiaid välja töödeldes saame me üha rohkem keskkonda säästa. Samas areneb sellega ka majandus
toimub vaba konkurents tarbija eest: toodang on odavam, ökonoomsem toob rohkem kasu. 9. Kummal on liberaalse turumajanduse keskkonnas soodsamad võimalused arenguks - kas massi- või vähemuskultuuril? Miks te nii arvate? Massikultuuril on suuremad võimalused (reklaamikulud on väiksemad) - on kergem areneda. Siin võiks seda lausa kõrvutada mingil määral mastaabiefektiga. Lisaks on masskultuuri tarbijaskond reklaamile reeglina vastuvõtlikum ja kergesti manipuleeritavam. Inimene jääb kõiges, mis ei puutu tema kitsasse erialasse, pinnapealseks masstarbijaks. Eesti kultuur - on raske säilitada Pt.5. KORPORATSIOONID 1. Mida kujutab endast süü hajuvus korporatsioonis? Kas see on omane ainult korporatsioonidele või üldse suurtele organisatsioonidele? Kas see on tahtlikult tekitatud või kujuneb stiihiliselt?
toimub vaba konkurents tarbija eest: toodang on odavam, ökonoomsem toob rohkem kasu. 9. Kummal on liberaalse turumajanduse keskkonnas soodsamad võimalused arenguks - kas massi- või vähemuskultuuril? Miks te nii arvate? Massikultuuril on suuremad võimalused (reklaamikulud on väiksemad) - on kergem areneda. Siin võiks seda lausa kõrvutada mingil määral mastaabiefektiga. Lisaks on masskultuuri tarbijaskond reklaamile reeglina vastuvõtlikum ja kergesti manipuleeritavam. Inimene jääb kõiges, mis ei puutu tema kitsasse erialasse, pinnapealseks masstarbijaks. Eesti kultuur - on raske säilitada Pt.5. KORPORATSIOONID 1. Mida kujutab endast süü hajuvus korporatsioonis? Kas see on omane ainult korporatsioonidele või üldse suurtele organisatsioonidele? Kas see on tahtlikult tekitatud või kujuneb stiihiliselt?
annaabi.ee 
