BASILICA) algab samuti käeseljalt, kulgeb küünarvarre küünarmisel küljel, asetub siis õlavarrel piki kakspealihase mediaalset serva ja suubub lõpuks õlavarreveeni. Keskpidine küünraveen (v. MEDIANA CUBITI) küünraaugu kohal esineb külgmise ja keskmise käe nahaaluse veeni vahel hästi arenenud anastomoos – keskpidine küünraveen. Eriti viimast ja teisi küünraaugu veene kasutatakse sageli mitmesugusteks manipulatsioonideks –vere võtmiseks, ravimite manustamiseks jm. 23. Ülajäseme süvad veenid: asetsus, suuremate veenide nimetused ka ladina keeles. Kaenlaveen (v. axillaris) ühineb üheks mõlemad õlavarreveenid kaenlaaugu alumise serva juures. Kaenlaveen läheb vahetult üle rangluualuseks veeniks (v.subclavia). Rangluualuse veeni (v.subclavia), mis ühinedes sisemise kägiveeniga moodustab
olulise isearasuse poolest. Nimelt sailitavad koik taimerakud kogu oma eluea valtel totipotentsuse ehk teisisonu on teatud tingimustel voimelised dediferentseeruma ning alustama organismi ontogeneesi n.o otsast peale. Totipotentsus voimaldab sisuliselt ukskoik millisest kultuuri viidud taimerakust uuesti regenereerida tervikliku oitseva ja viljuva taime. Seetottu on muuhulgas voimalik ka transgeensete taimede konstrueerimine, kasutades geenitehnoloogilisteks manipulatsioonideks diferentseerunud kudedest parit rakke (nt lehe mesofulli rakud voi juurerakud). Transgeensete loomade konstrueerimisel seevastu saab kasutada uksnes sugooti voi vaga varajases arengustaadiumis embruonaalseid rakke, kuna uksnes need on veel sailitanud totipotentsuse. Diferentseerunud taimerakkudega tootamine ning nendest lahtudes uute terviklike taimede regenereerimine eeldab aga haid teadmisi taimede koekultuurist. Koekultuuri
olulise iseärasuse poolest. Nimelt säilitavad kõik taimerakud kogu oma eluea vältel toti- potentsuse ehk teisisõnu on teatud tingimustel võimelised dediferentseeruma ning alustama organismi ontogeneesi n.ö otsast peale. Totipotentsus võimaldab sisuliselt ükskõik millisest kultuuri viidud taimerakust uuesti regenereerida tervikliku õitseva ja viljuva taime. Seetõttu on muuhulgas võimalik ka transgeensete taimede konstrueerimine, kasutades geenitehno- loogilisteks manipulatsioonideks diferentseerunud kudedest pärit rakke (nt lehe mesofülli rakud või juurerakud). Transgeensete loomade konstrueerimisel seevastu saab kasutada 53 üksnes sügooti või väga varajases arengustaadiumis embrüonaalseid rakke, kuna üksnes need on veel säilitanud totipotentsuse. Diferentseerunud taimerakkudega töötamine ning nendest lähtudes uute terviklike taimede regenereerimine eeldab aga häid teadmisi taimede koekultuurist
annaabi.ee 
