kõiki põhinorme luulekaanonisse kuulumiseks. Seega ei ole võimalik ainuüksi luule sisulisele küljele keskendudes hinnata luuletuste kuulumist luulekaanonisse. Nukrameelsuse poolest võiksime ju Alveri luule luulekaanonisse liigitada, kui silmas pidada tema luuletuses kajastuvat melanhoolset meeleolu. Kolgi puhul ülemäärast nukrust täheldada ei ole, pigem võib öelda, et tema luuletus on kirjutatud läbi huumoriprisma, isikustades luulet ning andes talle manipulaatorile omased tunnused, mis toonilises mõttes samuti positiivne omadus luulekaanonisse kuulumiseks on. Argiseks ei saa pidada kumbagi luulet, mistõttu võiksid toonilises mõttes mõlemad luuletused olla osa eesti luulekaanonist. Kolgi luuletuses torkab silma kirjavahemärkide ning esisuurtähtede puudumine. Vormiliselt oli see mõne aja eest ehk tavatu ning originaalne, kuid praeguseks on sellest saanud üsna üldtuntud nähtus. Samuti jätab see keeleliselt veidi argikeelse mulje. Samas annab
Juhtimiskontuur sisaldab ühelt poolt 3D-videojälgimissüsteemi roboti jaoks oluliste objektide positsioneerimiseks ja teiselt poolt manipulaatori liigutamise funktsioone, et instrumendid jõuaksid soovitud kiirusega täpselt sinna, kuhu vaja. Manipulaatori trajektoori kirjeldavad madalaima abstraktsioonitaseme mudelid. Reaktiivse juhtimise tase (ingl reactive control) vastab inimese reflektoorsele käitumisele. Kui näiteks instrumendi ulatamisel satub kirurgi käsi liikuvale manipulaatorile liiga lähedale, peab reaktiivne juhtimine garanteerima manipulaatori ohutu peatumise või trajektoori muutuse. Reaktiivne juhtimine on sündmuspõhine ning ilmneb olukordades, mis nõuavad kiiret reaktsiooni. Roboti ,,instinktiivsed" reaktsioonid on reeglina ette määratud ja need käivitab mõni sündmus keskkonnas. Reaktiivse käitumise põhimõte on: ,,Ära mõtle, tegutse!" Mudelid, mille järgi toimub siin juhtimine, on suhteliselt ette määratud.
tunni ajal olukorrani, mis väljub pedagoogilise eetika raamidest. Nüüd olles "kannatanu" rollis võtab ta oma ranitsa ning lahkub uhkelt klassist. Ta oletas õieti, et õpetaja ei tihka juhtunule anda ametlikku käiku, kuna ta ei paista selles episoodis kuigi heas valguses. Juhul kui õpetajal puudub printsipiaalsus, püüab õpilane juhtunust veel mitmel korral kasu lõigata, mängides ebaõiglaselt solvatut. Üks lihtsamatest manipulatsioonidest, mis toob manipulaatorile tema arusaamade kohaselt mitte niivõrd elulist kui just psüühilist võitu on: keskealine õpetaja pöördub meelitavalt noore kolleegi poole, sundides teda jagama oma raskusi ning kõhklusi. Ta kuulab soosivalt ära noore õpetaja pihtimuse ja katkestab äkitselt jutu milliseid rumalusi te küll räägite! Tegelikult just ainult selle fraasi pärast alustatigi kogu seda jutuajamist. Harilikult tehakse seda kolmanda isiku juureolekul, et kinnitada oma
Joonis 1.34. Programmeeritavate maatriksitega realiseeritud automaat 65 1.6.3. Programm- ja mikroprogrammjuhtimine Süsteemide keerukuse teatud tasemel on juhtimise lihtsustamiseks otstarbekas rakendada hierarhilist struktuuri. Vastavalt sellele võib keeruka automaadi jagada juht- ja operatsiooniautomaadiks. Niisuguse automaadi struktuur koos juhtimisobjektiga on näidatud joonisel 1.35. Operatsiooniautomaat väljastab käsusignaale manipulaatorile ja tehnoloogiaseadmetele. Juhtautomaat korraldab operatsiooniautomaadi tööd. Arvutis on operatsiooniautomaadiks protsessor, juhtautomaadiks aga protsessori tööd juhtiv mikroprogrammautomaat. Operatsiooniautomaadi iseärasuseks on suur väljundsignaalide arv. Juhtautomaadil tuleb lahendada keerukaid loogikaülesandeid. u0 y0 Juhtautomaat Operatsiooni- Juhtimisobjekt