võimatu erapooletult suhtuda, kuna olen ise juba kolmandat aastat ilmuvate artiklite autoriks. Üheks tuntuimaks illusionistiks läbi aegade on prantslane Jean-Eugene Robert- Houdin, keda peetakse õigustatult modernse mustkunsti isaks. Kuigi mõisted ,,illusionist" ja ,,mustkunstnik" ei ole tegelikult sünonüümid, võib Houdini iseloomustamiseks kasutada neid mõlemaid. Illusionistiks nimetatakse maagi, kes kasutab oma trikkide esitamiseks keerukat aparatuuri, mustkunstnikuks ehk manipulaatoriks aga sellist, kelle trikid põhinevad käteosavusel. Houdini etteastetes leidus mõlemat. Kogu uurimustöö ulatuses olen ma kasutanud sõnu ,,mustkunstnik", ,,maag" ning ,,illusionist" sünonüümidena. Ajaloo vältel on mustkunst arenenud illusionismiga paralleelselt ning pea alati on artistid kesekndunud mõlemale kunstivormile. Pealegi määratleti mustkunsti definitsioon esmakordselt alles 18. sajandi lõpus.
Tark ja külmavereline inimene, kes omab manipulaatoritega suhtlemises suurt kogemust, võtab hoiaku, et ta ei märka kõike seda; südamepõhjas lõbustab teda see, kuidas manipulaator püüab temaga mängida nagu kass hiirega... Vastu seista manipulaatorile nõuab suurt vastupidavust ning küpsust; on tarku ja ausaid inimesi, kes langevad manipulaatori võrku. Neile tundub, et ainus viis manipulaatorile vastu seista on vastumäng see on oskus ise muutuda manipulaatoriks, kuid neil ei jätku ei kavalust ega salakavalust, et üle mängida nii keerulist vastast. Tegelikkuses on peamine mitte kaasamängida, oskus mängust välja astuda. Üks elust võetud näide: naisterahvas, kellel olid ühe noormehega tööalased lahkhelid otsustas teda koosolekul kolleegide silme ees alandada. Kukutades pastaka noormehe jalge ette, pani naine ta olukorda kus mehel tuli pastakas üles tõsta ning tagasi ulatada. Ta
annaabi.ee 
