rikka linnana ja see oli Roomale pinnuks silmas. 149 provatseerisid roomalased uue sõja. 146 oli Kolmas Puunia sõda, kus Kartaago vallutati ja hävitati. Samal ajal, 2. saj I poolel hakkasid roomlased paralleelselt segama ka end Kreeka ja Makedoonia asjadesse. Nad olid esialgu valdavalt kui Kreeka autonoomia kaitsjad Makedoonia vastu. Teine Makedoonia sõda 197, kui Kynoskephalai lahingus lööbi Makedoonia sõjavägi puruks. Kohtusid esimest korda Makedoonia faalanks ja Rooma manipulaarne lahingurivi. Isthmose mängudel kuulutati välja kõiki Kreeka riikide vabaduse. Toimus 168 Pydna lahing, kus Rooma jälle võitis. Selle lahingu järjel Makedoonia kuningriik üldsegi likvideeriti ja jaotati kolmeks. Sellest sai Rooma provints. Samas Kreeka linnriigid olid Rooma liitlased, mitte alamad. Keskmise vabariigi lõpuks pärandas valitseja Pergamoni riigi Roomale. 189 a kontrollisid nad ka idaosa. Rooma ei olnud otseselt neid enda külge liitnud, aga sisuline valitseja ta oli
Sõjaline korraldus Kõik kodanikud olid sõjaväe kohustuslikud, peale kõige vaesemate, kuna ei suutnud oma relvastust välja panna, suutsid vaid väärtuslik olla järglaste poolest nimetus proletarii.Keskmise vabariigi ajal olid need kodanikud jagatud erinevatesse kategooriasse, kõige rikkamad pidid teenima ratsaväes ja seotama kõike kallima varustuse. Nendest moodustati põhiväe osad ehk legio ( leegion 4500 meest ) Järk järgult suurenes leegionite arv. Manipulaarne lahingu rivi, jagunesid manipulus(kä'putäis) 120- või 160 meest jagunesid veel kolme kategooriasse, mis rivistusid kolme viirgu üksteise taha, kahes esimeses reas oli 1200 meest , tagumistest 60 meest, piltliku kilbi ja viskeodaga, rivistatud malelaua kujuliselt. - - - - - - - , vahekohtadest ette liikuvad, siis taganevad jne. ----- --- 3000 tuhat raskelt relvastatud jalaväelast(keskmised) sisi olid veel 1200 tuhat kerge
annaabi.ee 
